Enne peaesinejat alustas rahva ülestöötamist kuueliikmeline Tartu hevipunt Stem, kellelt ilmus käesoleval aastal esimene album nimega „Marble Men” sai oma ülesandega vägagi hästi hakkama. Ilmselt saab nende tüüpide tulevasi tegemisi Eesti meedias tulevikus palju kuulda, nii et inimestel, kellel pole veel mahti olnud Stemi kontserdil käia, soovitame soojalt.

Veidi peale poolt kümmet õhtul astusid fännide rõõmuhõisete taustal lavale peaesinejad ise, kes esinesid viie asemel küll neljakesi.

Bändi põhikitarrist ja produtsent Adam Dutkiewicz ilmselt ei ole oma seljavaludest, mis enamus sellest aastast teda vaevanud on, üle saanud. Teda asendas mõnede lugude puhul bändi kitarritehnik kelle nimi allakirjutanu mäletamist mööda oli Josh.

Ülejäänud nelik (laulja Howard Jones, kitarrist Joel Stroetzel, basskitarrist Mike D’Antonio ja trummar Justin Foley) oli fännide väga intensiivsest kaasaelamisest silmnähtavalt rõõmsas ja ülemeelikus tujus.

Bänd esitas oma lugude paremiku albumitelt “Alive or Just Breathing” (mille omal ajal laulis sisse bändi eelmine vokalist Jesse Leach) ja “The end of Heartache” ning paar lugu ka viimaselt albumilt “As Daylight Dies”.

Nii mõnegi loo puhul lasi bänd publikul refrääne kisada, segamata ise vahele, mis näitas, et kontserdikülastajad teadsid 100% millega tegemist on.

Viimasel ajal on iga metalbänd, kes Eestit külastab silmnähtavas vaimustuses fännide kaasaelamisest, millele järgnevad vabandused bändi poolt seoses “alles nüüd“ Eestimaale jõudmisega ja “kiiremas korras” taaskülastamisest. Ilmselgelt suudab Eesti metali kuulajaskond rohkem vastu võtta, kui kontserdikorraldajad pakkuda hetkel suudavad.

Kõige rajumaks kaasaelamiseks läks loo “Rose of Sharyn” ajal, millesarnast crowd surfingut Eestis vist ametlikel kontserditel näha pole olnud.

Peale kontserti suundus enamik kontserdikülastajatest tualettruumidesse maha jahtuma, millest kujunesid külastajate mitteametlikud duširuumid.

Ka kõige kriitilisemad tõsipead ja metali insiderid tunnistasid, et kontsert oli väga õnnestunud. Jääme ootama järgmisi uuemakooli metalkontserte ja loodame et Killswitch Engage leiab aega külastada Eestit taas nii ruttu kui võimalik.