„Hääl ei kadunud järsku, vaid järk-järgult, aga ühel hetkel ei saanud ma piuksugi teha,“ meenutab Meie Mehe trummar. Tehes ebaloomulikke grimasse ja täie jõuga pingutades suutis muusik lõpuks mõne häälitsuse kuuldavale tuua, aga sellest polnud piisav.

Arstid olid nõutud, kuna uuringud, röntgen ega isegi mandlite äralõikamine ei toonud leevendust hääle kaotanud muusiku murele ja häälepaelad olid ju täiesti korras – ei kahjustusi, kasvajaid ega põletikku. Nüüd on Törlep tänu harjutustele rääkima õppinud, aga seegi õnnestub vaid ekstra pingutades.