Esimesteks kinnitatud esinejateks on:

OK Go

OK Go on saavutanud märkimisväärse kuulsuse oma loominguliste, kuid tihti väheste ressursside abil tehtud muusikavideotega, millest suurem osa on tuntuks saanud läbi interneti. Bändi geniaalne linttrenažööridel filmitud video „Here It Goes Again“ teenis 2006. aastal Youtube'i auhinna „Most Creative“ kategoorias ning 2007. aastal Grammy kategoorias „Best Short Form Music Video“. Viimane album Of the Blue Colour of the Sky on Chicago neliku meistriteos.
Alates bändi sünnist 1998. aastal pole OK Go kunagi varjanud oma mõjutajaid, kuid ometi on nad suutnud hoida oma loomingu unikaalse ja kaasaegsena.
Oma kolmandal albumil Of the Blue Colour of the Sky kombineeris OK Go oma varased muusikalised mõjutajad 80ndate pop rock albumite jõulisusega – ometi ei ole bänd läinud populaarsele retro järeletegemise teele. Nohiklik või glamuurne, šikk või võlts – otsusta ise.

Chapel Club

Chapel Club – poisid Essexist, Swindonist, Londonist ja Leedsist, kes said kokku 2008. aastal.
Laulja Lewis Bowmanile on laulusõnu kirjutades eeskujudeks Ted Hughes, Bulgakov ja Ernest Hemingway. Lugude teemad varieeruvad seksist, armastusest, armukadedusest ja frustratsioonist vähemoodatud “kireni religioossuse mugavuste vastu mõistuses, mis on kaugelt liiga küüniline et aktsepteerida jumala olemasolu”.
Valjud live-kontserdid jahmatavad, vaimustavad, ängistavad ning tekitavad aukartust. Midagi neile, kellele meeldivad Editors, White Lies, Morrisey.

The Kissaway Trail

NME väidab, et see bänd on lihtsalt rabav. The Kissaway Traili suurimad mõjutajad on Sonic Youth, Daniel Johnston, Pixies ja The Beach Boys. Pärast tuuritamist Euroopas ja USAs (koos bändidega Editors ja The Temper Trap) kasutab see Taanist pärit bänd ülevoolavaid emotsioone ja ilu, mis liidab need äsjaleitud enesekindluse ja vitaalsusega. Instrumendid kõlavad tuttavalt neile, kes on kursis modernse indie-rockiga, helisevate kitarrikõladega, meloodiliste klahvpillidega ja dramaatiliste löökpillidega.
Kuigi The Kissaway Trail ei saaks ilmselt auhindu originaalsuse eest, on neis siiski uudsuse hõngu ja bändi muusikat on võrdlemisi raske kategoriseerida. Live-kontsertidel viib bänd kuulajad teekonnale, mis kõlab pisut nagu Arcade Fire, Mew, Snow Patrol, Sigur Ros, Long-view, Modest Mouse ja Polyphonic Spree.

Alina Orlova

Orlova on noor laulja-laulukirjutaja, kunstnik ja fotograaf Leedust. Tema muusikat võib kirjeldada kui lühikesi hingelisi klaveri-ballaade poeetiliste laulusõnadega.
Orlova on saanud positiivset tunnustust nii rahvusvaheliselt kui ka Leedu publikult – tema hubased kontserdid on kodumaal vägagi hinnatud. Orloval on vapustav hääl ja oma unikaalne koht meeliülendavalt tumedas Balti folk popis. Teda on märganud ka laulja Francis Healy kollektiivist Travis.

Alcoholic Faith Mission

Kopenhaageni (või hetkel Brooklyni) Alcoholic Faith Mission on bänd, mis kasutab mitmeid erinevaid tekstuure.
Bändi alustasid Thorben Seiero Jenson ja Sune Solund, nüüdseks on ansambel laienenud viieliikmeliseks. Looming varieerub orgaanilisest, akustilisest folgist valju Arcade Fire'like refräänideni ja elektrooniliste helideni, mõnikord võib kõike seda kuulda ühes loos. See teeb kategoriseerimise üsna keeruliseks, kuid samas on just mitmekesisus see, mis teeb nende muusika nii huvitavaks. Kristine Permils lisab veel ühe elemendi oma omapärase vokaaliga.

Osta piletid SIIT!