Muusikapäeva kontsertide keskmes on klassika, pärimus ja džäss ühes eksperimentaalsete helidega. Kontserdipaigad varieeruvad traditsioonilistest ebatavalisteni. Peale kultuurimajade ja kontserdisaalide jõuavad etteasted muuhulgas näiteks militaarüksustesse, pagarikotta, siidrimajja, tanklasse ja mujale. Kuna esmaspäeval viibivad inimesed valdavalt tööl ja koolis, toimub lisaks avalikele kontsertidele arvukalt asutusesiseseid ülesastumisi. Muusikapäeva eesmärk on pakkuda publikule muusikaelamusi ja üllatusi, nihutades tavapärase kontserdi raame.

Kodumaiste ürituste kõrval toimub koostöös kohalike kultuuriseltside ja saatkondadega Muusikapäeva sündmusi ka välisriikides: Lätis, Venemaal, Saksamaal, Austrias ja Hollandis. Esinevad nii välismaal resideerivad kui ka sel puhul reisi ette võtnud Eesti muusikud. Muusikapäeva lisaprogramm “Kõlame kaasa” koondab neid prii sissepääsuga avalikke kontserte, mille on aktiivsed muusikasõbrad korraldanud omal ettevõtmisel. Eriprogramm “Igal lapsel oma pill” on platvormiks noortele artistidele neis pillistuudiotes, koolides ja lasteaedades, mis said musitseerimiseks instrumendid samanimelise Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul ellu kutsutud heategevusliku algatuse toel.

Muusikapäeva sõlmib kokku traditsiooniline Muusikapreemiate tseremoonia, mis tänavu leiab aset Tallinna Lennujaamas. Muusikamaailma silmapaistvamaid tegelasi premeerivad Eesti Muusikanõukogu ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital. Tseremoonia lavastaja on näitleja Robert Annus ning kunstiline juht ERSO direktor ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Kristjan Hallik. Sündmust vahendab Eesti Televisioon.

Rahvusvahelise muusikapäeva kutsus 1975. aastal ellu tollane Rahvusvahelise Muusikanõukogu president, viiuldaja Yehudi Menuhin. Aastast 2002 on Eesti Muusikanõukogu tähistanud seda Muusikapreemiate jagamisega, mida 2013. aastast saadab üle-eestiline tasuta kontsertide programm.