XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja „Mehe laul“
Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. „Aga ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust – seda nii muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja lapsi,“ sõnas ta.
Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.
Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.
Teema ühe olulisema tugevusena tõi Ando Kiviberg välja tõiga, et maailmas leidub ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll. „Näitena võib tuua Korsikat, Bretanniat, Gruusiat, Tõva, Quebeci ja mitmeid teisi. Aga ka meil endal on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.“
