Eesti paviljon on Veneetsias esindatud alates 1997. aastast, tänavu on selle loonud installatsioonikunstnik Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilves projektiga „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud”. Novitskova loob Eesti paviljoni mitmest teosest ruumiinstallatsiooni kõrgtehnoloogilisest digiühiskonnast, kuhu tekivad pildid ja ruumid, mida tavaliselt ollakse harjunud kogema internetis. Paviljoni komissar on Maria Arusoo.

Paviljon asub põhinäituste kohtadest Arsenalest ja Giardinist küll korraliku jalutuskäigu kaugusel, ent muu poolest on asukoht igati tore. Accademia silla lähistel paiknev Palazzo Malipiero, mille teise korruse ruumid on tavaliselt korterid, mitte näitusegaleriid, on ümbritsetud mõnusatest paikadest, kus juua kohvi või Spritzi. Lähiümbrusest leiab veel õige mitu rahvuspaviljoni.

„Käisime Veneetsias varem paar korda ruumi vaatamas, et aru saada, kuidas see toimib, mida meil on tarvis, kui palju kunsti me toome. Kuna see ruum on korteri moodi, siis tekitab see omaette atmosfääri, millega mängida,” kirjeldab Novitskova Eesti paviljoni. „Mõtlen, et kogu meie näituse mudel on justkui mingi ulmefilmi stseen, kus on mingid tulnukad või monstrumid, kes ootavad sind vannitoas. Sa ei tea, et nad on olemas, aga ühtäkki leiad nad sealt…” „Me ei tahtnud, et see näitus oleks realistlik, vaid et tegemist oleks pigem kogemusega,” selgitab ta. Senise tagasiside põhjal võib arvata, et see õnnestus.

Eesti paviljoni kohta saab lähemalt lugeda homsest Eesti Päevalehest ja Delfi Publikus ilmuvatest reisikirjadest otse Veneetsiast!