Vabas Lavas saab näha Eesti tipprežissööride lavastusi


Vabas Lavas saab näha Eesti tipprežissööride lavastusi
Aurelia Minev

Sel sügisel on Vaba Lava Tallinna teatrikeskuse mängukavas lausa kolm Eesti tipprežissööride loodud lavastust. Rainer Sarnet, Jaak Kilmi ja Kiur Aarma ning Andri Luup on need, kes lisaks filmimaailmale on ka tugevad teatrikunstis. Nende lavastusi “Öö lõpp”, “Enne meid oli veeuputus” ja “(Teisitimõtleja)” mängitaksegi kõiki veel sel sügisel Vabas Lavas.

Režissöör ja lavastaja Andri Luup lõi komöödia “(Teisitimõtleja)”, mis räägib endisest punkarist ja bändimehest (Ivo Uukkivi), kes omal ajal teadis, millisele diktaatorile vastandudes ta oma laule kirjutas ja mis tõe pärast ta vangis istus. Ent tõejärgses mitmeplaanilisuses on ta kaotanud igasuguse fookuse. Temast on saanud inimene, kes on alla vandumas isiklikule heaolule, kes vanast vihast mässab internetis, kirjutab vihakõnet ning antikapitalistlikke suurkorporatsioonide vastaseid kommentaare. Tema elu on läinud allamäge, ta on lõhkunud oma lähisuhted ning on määratud väljakutsuva käitumise tõttu viharavile. Mees peab olema ühiskondlikult kasulik, aga millise tõe või millise hüve eest ta inimkonna tulevikku silmas pidades võitlema peaks? Kuhu inimkond liigub? Vaene punklegend ei suuda aru saada, mille nimel edasi elada.

Punkarile on määratud viharavi konsultandiks ja mentoriks noor doktorant Stockholmist (Mari Abel või Laura Peterson), kes üritab teda lahti muukida, tema viha kuidagi kanaliseerida. Aga see ei ole kerge ülesanne ja raske on ennustada, kuhu see kõik viib. Keeruline on leppida, kui sa ei tea, kellega sa tülis oled, või kui oled leppimatu loomusega. Mees, kes ütleb välja tõtt, mida keegi enam ei vaja.

Seotud lood:

Auhindadega pärjatud režissöör Rainer Sarnet tõi Vabas Lavas välja maagilise lavastuse “Öö lõpp”, milles mängib peaosa Maria Peterson (Theatrum). Nobeli preemia laureaat François Mauriac kirjutas romaani “Öö lõpp” 1935. aastal. Väljend Post-Truth polnud veel käibele tulnud, kuid ka Mauriaci teemaks on selles romaanis tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde? Thérèse Desqueyroux, kes on loo peakangelanna, on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab sõna otseses ja kaudses mõttes. Kaunis mürgitaja Thérèse Desqueyroux on vastupandamatu, sest tõde teeb vabaks. Kuid mis saab Thérèsest endast?

Gabriela Liivamägi

Lisaks on kavas Jaak Kilmi ja Kiur Aarma “Enne meid oli veeuputus”, mida tegijad nimetavad eepiliseks kommunaaldraamaks1980. aastatest. Eepilise kommunaaldraama keskseks sündmuseks on kõikide vanade kultuurrahvaste legendidest tuttav veeuputuse motiiv. Seekord saab see alguse augustis 1987, soojaveetorust aadressil Õismäe tee 10. Läbi ühe maja loo jutustatakse kümnendist, mis vormis ümber Euroopa kaardi, kogu maailma ideoloogilised jõuvahekorrad ja inimeste unistused. 1980ndate alguses kehastas moodne nõukogude korterelamu eestlastele võimalust kõigi

Siim Vahur

Tagasivaateliste monoloogide, arhiivikaadrite ning lavastusliku videomaterjali abil uuritakse, kuidas põimuvad isiklikud lood ja suur ajalugu, asetades maailma keskpunkti ühe paneelmaja Õismäe teel.Lavastus sündis koostöös NUKU teatriga ja kuulub teatriprojekti “Sajandi lugu”. Lavastust “Enne meid oli veeuputus” mängitakse sel sügisel viimaseid kordi.

Piletid ja mängukava: www.vabalava.ee