Üllatust pakkus aga hoopis see, kuidas muidu alati peen ja vaoshoitud Märt Avandi suutis eneseimetlusest pakatavale Mart Sanderile enda isiku esiplaanile surumises ära teha. Tõele au andes — ega nii võimsa formaadi saatejuht saagi päris puhtalt lehelt alustada, isegi siis, kui ta on juba ise omaette “nägu”, mitte lihtsalt suvaline tapeet. Kahju ainult, et Märt on mugandumisega veidi liiale läinud ja Sanderilt üle võtnud ka need maneerid, mis oleksid võinud ajaloo hämarusse vajuda — näiteks kombe kohtunikke Vaarikut ja Osolini nende kiilaspäisuse ja vanuse koha pealt tögada. Milleks?

Kahtlemata tõmbab edeva Sanderi puudumine mõne senise tulihingelise fänni jaoks saate pidulikkust mitu pügalat maha ja Sanderi hääl, nägu, kentsakas soeng ja kosmopoliitne pompöössus kummitavad veel kaua meid kui tasakaalustav jõud näosaate formaadi üleüldises vabameelsuses. Avandi on toonud palju sundimatust ja kohati täiesti loomulikult mõjuvaid apsakaid teineteisele “sisse rääkimise” näol. Ometi me kõik teame ju, et saatejuhile on tekst ette kirjutatud. Jäi mulje, nagu poleks. Äkki ei olegi?

Aga ometi… mis teha sellega, et tahaks hirmsasti saatesse ka Ott Seppa? Sest Avandi ka ise ju täiesti avalikult igatseb teda, kui uskuda lausutud sõnu. Ootaks, et saatejuht suudab nüüd edasistes saadetes kuidagi üle Oti ja iseeenda varju hüpata ja ohjad tugevamini enda kätte haarata. Sest lõppude lõpuks pole võimalik ju kõigile meeldida ja vaatajad jagunevadki kahte leeri.

Publiku Telehunt jääb siinkohal siiski veel Märdi leeri ja kümbleb heas usus, et tempo võtab tuure üles. Märdi tagasihoidvaks jõuks on hetkel vaid see, et ta on jäänud kinni ühte populaarsesse rolli. Sander oli elukutseline õhtujuht, kes kehastas kõige paremini iseennast. Jõudu talle seal USAs, sest Telehunt sind (veel) tagasi ei igatse! Üks asi on kindel — keegi ei nuta taga Sanderi kahtlase väärtusega kahemõttelisi nalju. Tsiteerides klassikut (anonüümset kommentaatorit — Mart läks ja võttis kaasa Pauligi kohvi ja ühe-mehe-show).

Telehunt soovitab: Ott ja Märt, te olete küll nunnud, aga laske teineteisest vahepeal lahti ka!
Ott Sepp ja Märt Avandi