“Mulle saatis üks meesterahvas pildi oma jalgadest ja sukkadest ning kümme minutit hiljem saatis kirja, et “Anna andeks, ma ei tahtnud midagi halba”,” kirjeldas Sünne Publikule antud intervjuus üht värskeimat kummalist seika. “Selliseid inimesi kahjuks on ja ma võin julgelt öelda, et ma saan umbes sada kirja nädalas, millega ma ei oska mitte midagi pihta hakata. “Tsau, mis teed?”, “Jou, piff! Mis teed?” või “Lähme kohvile!“ — ühele ma kirjutasin ka, et olen täna juba viis tassi kohvi joonud ja ma enam ei jaksa. Ma üritan kõigile vastata, aga on ka selliseid inimesi, kes mõnes mõttes isegi natukene hirmutavad. Ma ei arvanud, et Eestis isegi selliseid inimesi olemas on.”

Sünne bändikaaslane Edvin nendib, et suurem osa kirjades on siiski positiivsed: “Enamus inimesi on hästi armsad ja nad kirjutavad, et neile meeldib jne — lihtsalt meie jaoks on üllatav, et leidub ka selliseid asju, mida sa näed tegelikult ainult Ameerika filmidest. Kui Sünne mulle oma viimasest kirjast rääkis, siis see oli väga šokeeriv.”

“Minu jaoks on üks selline isik, kes tuli Tartus minu juurde ja küsis mu käest, kas ta tohib mind kallistada. Vastasin jaatavalt, aga küsisin ka “Miks?”. Ta ütles, et elas läbi majapõlengu ning ta käis palverännakul ja kuulas ainult Patuse Poole lugusid ja tema sõnul oli see see, mis teda elus hoidis. Ma imestan, et kui seal on “lal-lal-laa” ja “uuuaa-uaa”, siis mis see selles teda elus hoiab, aga ta ütles, et neis lugudes on hing sees, mis aitas teda,” meenutas Sünne.

Kui kaua kavatseb Patune Pool veel tegutseda ja milline on muusikute jaoks ühe hea peo valem — vaata videot ja saad teada!