Kaisa (42) sai kolmanda staadiumi rinna­vähidiagnoosi kümme aastat tagasi ja tegi läbi keemiaravi, operatsioonid ning rinnataastamise. Siinkohal võinuks lugu lõppeda sõnadega: praeguseks on Kaisa terve ja elab täisväärtuslikku elu. Paraku nii ei läinud. Mõni aasta hiljem sai naine uue diagnoosi – MRV ehk metastaseerunud rinnavähk. «Maakeeli öeldult ajas vähk siirded mujale organismi. Minu puhul luudesse. Tervete hulka mul enam tagasiteed ei ole. On üksnes elupikendav ravi,» selgitab ta.

«Saan väga hästi aru, et oleme MRV-patsientidena mõnes mõttes tujurikkujad. Kõigile meeldiks kuulda neid lugusid, kus vähk seljatatakse. Olin ise ka selline lugu. Aga siis võtsin vastu otsuse, et rääkida tuleb ka roosa lindi tumedamast poolest. Mitte hirmutamiseks, vaid selleks, et osataks ette näha ka halvimat võimalust.»

Kaisa sõnul vajavad teavet nii vähihaiged, nende lähedased kui ka meedikud. Üllataval kombel selgub, et isegi tervishoiutöötajad ei oska alati vähisiirdeid ära tunda. Kui naisel neli ja pool aastat tagasi seljavalud tekkisid, ei kahtlustanud ta ise kordagi, et selle taga võiks peituda uuel kujul naasnud rinnavähk. Kummalisel kombel ei osanud sellele tulla ka tema pere- ega EMO valvearst. Viimane soovitas lihtsalt võimelda ja valuvaigisteid võtta. Ometi oli haigusloos Kaisa meditsiiniline minevik kirjas. Kui siis lõpuks jõudis kätte visiidiaeg onkoloogi juurde korralisse kontrolli, osati seljavalu üle kurtnud patsient kohe kompuuteruuringusse saata. Varsti tuli telefonikõne: «Teil on metastaseerunud rinnavähk.»

Edasi lugemiseks:
Juba tellitud?