„Läksin hommikul üksinda mägedesse jooksma. Tavaliselt ei näe ma seal kedagi peale mägikitsede, aga seekord sõitis järsku minust väikeste vahedega mööda kuus jalgratturit. Saja meetri pärast nägin, et üks on ülepeakaela kukkunud,“ meenutab Hanno.

Edasi lugemiseks:
Juba tellitud?