Kus Kiidjärve asub? See kauni loodusega küla asub Tartu-Põlva maantee ääres Tartust 40 ja Põlvast 14 km kaugusel. Koorvere ristist tuleb vastavalt teeviidale keerata Tartust tulles vasakule ja Põlvast tulles paremale Kiidjärve suunas ning sõita veel 4 km.

Kui etenduspäev juhtub olema päikseline ja soe, saab päeva enne õhtust muusikali veeta Kiidjärve ääres.

Sellesama Kiidjärve ääras, kus on ujumas käinud ja päevitanud Kalmer Tennosaare tutvuskonda kuulunud ja tal suvekodus külas käinud Eesti kultuurieliit: Georg Ots, Heli Lääts, Peeter Saul, Hardi Tiidus, Valdo Pant. Võib öelda, et see seltskond, kes suvel muusikali lavalt läbi käib, on ka koos Kalmeriga Kiidjärve ääres suvitanud. Telefone siis peaaegu polnud ja peamine oli ikka vahetu suhtlemine. Tollased külastused, peod ja saunaskäigud kestsid alati kogu nädalavahetuse. Seltskond sõitis reede õhtul rongiga kohale ja lahkus alles pühapäeval.

Kalmer Tennosaar. Foto erakogu

Kiidjärve külast voolab läbi Ahja jõgi ja küla piiridesse jääb koguni kolm järve: Kiidjärv, Ahja jõe paisutamisest tekkinud Saesaare paisjärv ja Kiidjärve veskijärv. Ahja jõgi koos piirnevate alade ja jõeäärsete liivakivipaljanditega jääb koos Kiidjärve külaga Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala koosseisu.

Kiidjärve pakub ka sportlikumat tegevust. Külastuskeskuse juurest algab 11,8 km pikkune matkarada, mis viib matkaja maalilise Ahja jõe kallastele, kus paistavad hästi liivakivipaed Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi. Rada kulgeb Saesaare paisuni, sealt üle silla ning teist kallast mööda tagasi. Rajale jääb ka mitu lõkkekohtaja telkimiskoht. Auto saab jätta külastuskeskuse parklasse.

Kiidjärve mõisa hooned ehitati 18. sajandi teisel poolel ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. aasta tulekahjus, aga säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati.

Kui sai nimetatud, et Kalmer Tennosaare isa oli mölder, siis Kiidjärvel on alles ja korda tehtud vesiveski, mis on ehitatud 1914. aastal mõisale kuulunud telliskivitehases valmistatud punastest tellistest.

Kiidjärve mõisa park, kus etendused toimuvad, on looduskaitse all. Looduskaitse all on ka raudtee poole suunduva maantee ääres paiknev 250 meetri pikkune pärnaallee. Kindlasti tasub läbi kõndida ka Kiidjärve kuklasterada.

Muide, just Tennosaare sünniaastal 1928 hakati läbi Kiidjärve ehitama Tartu-Petseri raudteed, mis kulgeb sealt läbi praegugi ja Kiidjärvel on ka rongipeatus.

Esimene “Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu" etendus toimub 31. juulil, järgmised kohe 1. ja 2. augustil ning 7. ja 8. augustil.

See on lugu lihtsast ja südamlikust maapoisist, kellest saab lavatäht ning tuhandete lemmik, aga ka lugu vastamata armastuse valust, romantilistest unistustest, nurjunud suhetest, suurest ning väikesest õnnest.