"TV3 majja tuli Priit aastal 2009, tuhisedes oma elurõõmuga mööda kontorikoridore ja leides ühise keele absoluutselt kõigiga. Temas oli indu ja hakkamist, mis nakatas, pannes kogu tele- ja raadiorahva tegutsema. Priidu üks erilisi omadusi oli oskus vabalt suhelda kõigiga ja panna end alati väärtusliku ja vajalikuna tundma ning see ühendas ja motiveeris inimesi väga. Ka tõeliselt kehval päeval astus ta ligi ja leidis suurimast jamast positiivse killu. Kui taevas oli aga pilvitu ja asjad edenesid suurepäraselt, käis ta maja peal ringi, särades kui päike ning jagades kiitust ja positiivset tagasisidet.

Priit oskas olla rahvamees – kõigil meil on silme ees kalamees-Priit, kes enne koosoleku algust viimasest kalastamisvõidust pajatab või keset päeva kontoris suitsulesta serveerib; maletaja Priit, kelle kabinetis on malelauaga nurgake ning kes „Seitsmeste“ toimetusse helistab, et uurida, kas värsketest maleuudistest ikka tuleb saatesse nupuke; mälumängur-Priit, kes kohvitoas möödaminnes mõne põneva fakti pillab; naljamees-Priit, kes viimati kuuldud anekdooti terve kontoriga jagab, ise nakkavat naeru pugistades; või siis hoopis tantsulõvi-Priit, kes suvepäevadel esimesena lava ette hüppama läheb ja viimasena platsilt lahkub; ning muidugi pereisa ja abikaasa Priit, kes lasteaeda lastele järele ruttab ja soojalt oma lähedaste tegemistest jutustab.

Ja samas oli Priit Leito alati juht, kellele lugupidavalt ja imetlusega alt üles vaadati, sest ta kogemused, silmaring ja tulevikuvisioonid andsid kindlust ja tuge edasi minna. Pingelisel koosolekul, kui probleemikuhi lauale prantsatas, võttis ta tavaliselt ette A4 paberi, keerutas pastakat ja ütles: „Okei, asi on nii, aga mida me teha saame?“, kaardistas olukorra kiirelt – sest ta tegi kõike kiirelt – ja pakkus kohe ka võimalikud lahendusvariandid.

Priit andis endast kõik ja rohkemgi, ikka eelkõige teistele mõeldes…oi kui palju kordi sai kolleegidega arutatud, et ta ei anna endale armu, võtab suurelt ette, püüab hoolitseda kõige eest...aga kas ta siis kuulas!

Priidu viimane pöördumine oma rahva poole oli kolmapäeval, mil ta selgitas kogu AMB meediamaja inimestele praeguse kriisiolukorra seisu. Kirja lõpetas ta sõnadega: „Ärme lase pead norgu. Maailm seisma ei jää.“ Need paari päeva eest kirjutatud sõnad on nüüd saanud erilise tähenduse, need on üdini priidulikud ja jäävad kõrguma kõigi nende värvikate mälestuste kohale, mida temast meenutama jääme.

Oma optimismi, inimlikkuse ja valmisolekuga alati ära kuulata, lahendusi otsida, uusi ideid käima lükata, lootusrikkalt tulevikku vaadata ja inimesi ühendada jääb ta meie kõigi mälestustesse. Ikka ja alati elurõõmu süstiv - meie Priit. Aitäh Sulle kõige eest!

Meeletult kurb on kaotada suurepärast kolleegi, juhti ja sõpra. Telemaailm, millesse Priit palju energiat ja elu puhus, jääb teda igatsema.

Sügavaim kaastunne lähedastele."