Helen Adamson kirjutas Instagrami, et veel kaks aastat tagasi vajas ta enda täisväärtuslikuks tundmiseks välist tunnustust.

"Kui varem oli minu fookus ja eesmärgid väljapoole, kõigel sellel kuidas ma teistele paistan - kas ja kui kuulus ma olen, missugustel ajakirjakaantel ma figureerinud olen, miks raadiojaamad minu muusikat ei mängi, miks ma mõnele prestiižele üritusele kutset ei saanud jne. Ma määratlesin oma väärtust läbi väliste saavutuste.⁠"

"Kaks aastat tagasi muutus kõik. Minu fookus pöördus sissepoole. Loomulikult nendest kunagistest soovidest on jäänud veel õrn mälestus, ma ei saa öelda, et need oleksid täielikult kadunud. See osa vanast minust kerkib aegajalt pinnale, tõstab pead ja ütleb, et ma tahaks tähelepanu ja välist tunnustust.⁠"

"Aga umbes 80% minust on pöördunud sissepoole, keskendunud sellele mida ma päriselt vajan, mis on minu tõelised vajadused - minu hinge vajadused! Väärtused mis loovad väärust nii mulle, kui maailmale. Kui imeline ja huvitav teekond meie elu ikka on!"

View this post on Instagram

💥⁠TEEKOND ISEENDANI💥⁠⁠ ⁠ Minu terapeut palus mul ülesse kirjutada kronoloogilises järjestuses minu elu kõige olulisemad sündmused, näiteks esimesse klassi minek, kümnes sünnipäev jne, kõik mis on just mulle olulised. Neid sai kokku umbes 60. ⁠⁠ ☆⁠ Kui ma ise neile peale vaatasin, olid need lihtsalt minu elu kulg ja mälestused. Aga kui ma koos terapeudiga neid üle hakkasin vaatama, siis tema suunavate küsimuste abil hakkasin ma nägema täiesti teistsugust pilti. Välja joonistusid korduvad mustrid ja see oli lausa uskumatu, et ma neid varem tähele ei pannud.⁠ ☆⁠ Näiteks minu varasemates suhetes kordusid reaalselt copy paste olukorrad. Täpselt samad mustrid, kuidas üks suhe sai vaevu läbi ja ma juba armusin uuesti ning neid mustreid oli nii palju, mis üks ühele kordusid.⁠ ⁠⁠☆⁠ Ja siis jõudsime me viimase kahe aastani, kus oli toimunud drastiline muutus. Mustrid lõpetasid kordumise ning kuigi ma teadsin, et just viimase kahe aastaga on mu elu kardinaalselt muutunud, oli huvitav neid muutusi justkui kõrvalseisjana vaadata. ⁠ ☆⁠ ⁠Esimese hooga ma ei osanud isegi seletada, kuidas seda suurt muutust kutsuda, sest vana mina sisuliselt lõpetas eksisteerimise. Minu elu oli tundmatuseni muutunud. Ja ma sain aru, et suure ringiga, mööda käänulisi teid, jõudsin ma oma pärisolemuseni!⁠ ☆⁠ Kui varem oli minu fookus ja eesmärgid väljapoole, kõigel sellel kuidas ma teistele paistan - kas ja kui kuulus ma olen, missugustel ajakirjakaantel ma figureerinud olen, miks raadiojaamad minu muusikat ei mängi, miks ma mõnele prestiižele üritusele kutset ei saanud jne. Ma määratlesin oma väärtust läbi väliste saavutuste.⁠ ☆⁠ Kaks aastat tagasi muutus kõik. Minu fookus pöördus sissepoole. Loomulikult nendest kunagistest soovidest on jäänud veel õrn mälestus, ma ei saa öelda, et need oleksid täielikult kadunud. See osa vanast minust kerkib aegajalt pinnale, tõstab pead ja ütleb, et ma tahaks tähelepanu ja välist tunnustust.⁠ ⁠☆⁠ Aga umbes 80% minust on pöördunud sissepoole, keskendunud sellele mida ma päriselt vajan, mis on minu tõelised vajadused - minu hinge vajadused! Väärtused mis loovad väärust nii mulle, kui maailmale. Kui imeline ja huvitav teekond meie elu ikka on!

A post shared by H E L E N A D A M S O N (@helenadamson) on