Ehkki Serebrennikov mõistis oma sõnavõttudes sõja hukka, peavad ukrainlased teda hundiks lambanahas, sest kaitses oligarh Aramovitšit, Kremli poliittehnoloogi Surkovi ja Venemaa sõdureid.

Ukraina kultuuriinstituudi avaldus seoses Kirill Serebrennikovi osalusega Cannes’i filmifestivalil (täismahus)

Alates 24. veebruarist on Ukraina kultuuritöötajad ja -organisatsioonid kutsunud üles rahvusvahelist kogukonda kehtestama Venemaa suhtes kultuurisanktsioone ja peatama igasugust koostööd inimeste ja institutsioondega, keda otseselt või kaudselt toetab Putini režiim ja Venemaa rahastus.

Paljud Euroopa intellektuaalid on sellele üleskutsele reageerinud kriitiliselt, kaitstes Venemaa kultuuri ja selle esindaid ning soovitades tõmmata eraldusjoon kunsti ja poliitika vahele.

Venemaa filmirežissööri Kirill Serebrennikovi kõne Cannes’i filmifestivalil 19. mail on näidanud, et Ukraina kultuurikogukonna mure ei olnud alusetu. Oma kõnes palus ta vabastada sanktsioonide alt Putinile lähedal seisev Vene oligarh; kaitses üht Kremli võtmeideoloogi ja kutsus lisaks Ukraina sõjaohvritele toetama ka Venemaa sõdureid.

Serebrennikov väljendas avalikult toetust oligarh Roman Abramovitšile, esitledes teda kui kunstide patrooni ja väites, et tänu temale eksisteerib Venemaal kunstiline kino. Sellised väited näitlikustavad moraalset lühinägelikkust, mis on omane paljudele Venemaa kunstiinimestele. Serebrennikov eelistab eirata Abramovitši tihedaid sidemeid Vladimir Putiniga, kes usaldas teda Venemaad esindama rahukõnelustel Ukrainaga. Ülistades miljardäri filantroobina, ei tekita Serebrennikovis küsimusi Abramovitši vara ja mõjuvõimu päritolu.

Samaväärse moraalse peapealseisuna kaitseb Serebrennikov ka oma pikaajalist sõpra ja koostööparnterit Vladislav Surkovi, keda nimetas riigiteenistujaks. Venemaa presidendi kantselei endise asejuhina ja presidendi välispoliitika nõunikuna on Surkov aastaid olnud Putini peamine poliittehnoloog ja üks putinismi rajajaid. Ta osales 2014. aastal Krimmi libareferendumi korraldamises ja Donbassi niinimetatud rahvavabariigi loomises ja pandi seetõttu sanktsioonide alla. See ei seganud Serebrennikovi Surkovi raamatu põhjal teatitükki lavale toomast ja Kremli hallilt kardinalilt rahastust vastu võtmast.

On viimane aeg Serebrennikovi teisitimõtleja-staatus kahtluse alla seada. Tema kõne Cannes’is reedab sallivat suhtumist Venemaa Ukraina-sõja võimaldajatesse. Selles kontekstis on tema sõnad Venemaa kultuuri kohta iseäranis paljastavad. “Venemaa kultuur on alati olnud militarismi- ja sõjavastane,” väitis ta. Selline üldistus on loomulikult täiesti väär: piisab, kui mainida Puškini sõjakust poeemis “Venemaa laimajaile” või Aleksandr Solženitsõni läbivat irredentismi. Suur hulk Vene kultuuri suurkujusid Dostojevskist Brodskini on olnud šovinistid, seda eriti Ukraina suhtes. Kirill Serebrennikov ise on elav tõend, et Venemaa kultuur on lõviosas sõda pooldav ning seda on võimalik väga efektiivselt kasutada Venemaa agressiivse ekspansionismi õigustamiseks ja puhtakspesemiseks.

Serebrennikovi kriitikavaba lähenemine vene kultuurile, mis läheb sujuvalt mööda selle imperialistlikest kalduvustest, pole omane mitte ainult Vene intelligentsile, vaid kahjuks ka paljudele tunnustatud Euroopa kultuuriinstitutsioonidele. Tundub ilmvõimatu, et Venemaa genotsiidisõja kolmandal kuul annab maailma üks juhtivaid filmifestivale sõna kultuuritegelasele, kes selle sõja täideviijaid õigustab. Ja ometi kuulutas Serebrennikov Cannes’is, et on oluline aidata kõiki ohvreid ja aidata ka neid, kes saadetakse sõdima, jättes nende pere sissetulekuta. Butša-järgses Euroopas andis Cannes’i festival eetriaega kunstnikule, kes peab vastuvõetavaks kutsuda Euroopat toetama Venemaa sõdureid, kes Ukrainas sõjakuritegusid toime panevad.

Ukraina kunstikogukonna nimel avaldab Ukraina kultuuriinstiituut nödimust Kirill Serebrennikovi osalemise üle Cannes’i filmifestivalil. Me taunime festivali juhtkonda ja eriti ametlikku esindajat Thierry Fremaux’d põhimõttelageda otsuse eest Venemaa imperialismi õigustamisele kõlapinda anda. Kultuuris on olulised väärtused ja Kirill Serebrennikovi taoliste häält võimendades demonstreerib Cannes’i festival murettekitavat moraalset selglrootust. Venemaa kultuur ja selle esindajad, nagu seda on Serebrennikov, on mürgised, ja nende moraalselt laostavat mõju avalikule arutelule Euroopas tuleb vähendada absoluutse miinimumini.

Jaga
Kommentaarid