Sesterite vallatud koerakesed ajavad taga oravaid ja söövad köögivilju

Sel kevadel, kui juhtusid olema soojemad päevad, puhkesid Tiskre külas Sesterite hoolitsetud aias mändide all õitsele valged ja roosad rododendronid. Puhus kerge lõunatuul ja kaks koera – miniatuursed lõvi moodi pomeranianid – võtsid ühtmoodi häälekalt vastu nii külalisi kui ka töölt ja koolist koju saabunud omainimesi. Kääbuskoerad Cookie ja Mooni on Kairi (43) ja Sveni (52) ning nende poegade Tristani (11) ja Trevori (7) lemmikud ja rõõmu allikas. Karvakerad jooksevad õue mööda ringi, pööravad siis välgukiirusel ümber, põikavad rododendronipõõsastesse ning hüplevad siia ja sinna nagu piksevälgust tabatud. Rosinaid meenutavate silmadega puurivad nad uudistavalt ümbrust. Ehkki Cookie ja Mooni elavad Sesterite kaunis kodus juba neljandat aastat, askeldavad nad aias, nagu oleks äsja saabunud. Kõik tundub neile uus – oravate jäljed, iga männilt kukkuv käbi pakub avastamist ning metstuvide ja sinikaelpartide tiivasirutus vajab alati pilguga ülemõõtmist. Kui aia taga liiguvad kitsed, lähevad koerad ähmi täis. Niiske ninaga toksivad karvapallid hellalt nii lapsi kui nende vanemaid, õõtsutades seejuures püstist kohevat saba.