23.12.2022, 10:30

FOTOD | „Üksteist hoidma õpetasid sa meid!“ Kihnu Virve peielauas lauldi „Mere pidu“ ja lasti tema lemmikjoogil voolata

Värskest Kroonikast!

Greta Kaupmees greta.kaupmees@kroonika.ee

KIHNU VIRVE (30.01.1928–10.12.2022) Peielauale olid sätitud pilt rõõmsast Virvest ja tema lemmikjook Vana Tallinn. Ka kihnlaste traditsiooniline piduroog hülgelihast oli laual.

KIHNU VIRVE (30.01.1928–10.12.2022) Peielauale olid sätitud pilt rõõmsast Virvest ja tema lemmikjook Vana Tallinn. Ka kihnlaste traditsiooniline piduroog hülgelihast oli laual.

FOTO: Tiit Blaat | Delfi Meedia

Lähedased ja sõbrad jätsid Kihnu Virvega hüvasti tema koduõuel Kihnu saarel. Armastatud rahvalaulikut jäävad igavesti meenutama mitusada vahvat laulu, millest tuntuimat, „Mere pidu“ lauldi ka peielauas.

JÄRSUMÄE TALU HOOVI, Virve-Elfriide Kösteri koduõuele kogunes paarsada leinajat nii mandrilt kui Kihnu saarelt.

ET MÄLESTUS EI KUSTUKS Omaksed kavatsevad püstitada Virve auks suure hauakivi või ausamba. Selle tarvis kogub annetusi Virve lapselaps Raina Kiviselg.

MERE LUMMUS Kihnlasest rahandusminister Annely Akkermann meenutas: "Virve rääkis mulle, et ükskord olnud tal raske tuju. Ta läinud mere äärde, kus vesi sillerdas ja päike paistis. Päikesekiir tulnud mööda laineharju hüpates Virve juurde ja kallistanud teda ning tema tuju läinud kohe heaks. Olen seda pärast palju kordi proovinud. Kui tuju on kehv, siis lähen mereranda ja iga kord tuleb meelde Virve lugu ning tuju läheb helgeks.”

VIRVE SOOV oli minna viimsele teekonnale kärtsu ja mürtsuga. Teda oli ära saatmas ligi 200 inimest.

TANTSU JA LAULU Kihnu Virve matustele oli tulnud ka Kihnust pärit tantsutäht Marko Kiigajaan.

VÕTSID LAULU ÜLES Kirikulauljad olid ärasaatmisel Järsumäe talu õuel, surnuaias muldasängitamisel ja peielauas, kus lauldi ka "Mere pidu".

LAPSELAPSED Raina ja Reena olid Virvele väga kallid – üheskoos tehti ka perebändi. Lähedaste sõnul ei soovinud Virve traditsioonilisi matuseid. „Ta ei tahtnud kiriklikke matuseid ega seda, et teda pikalt leinatakse ja taga nutetakse. Virve soovis, et matustel oleks lõbus," sõnas Raina.

AUSTUSAVALDUS President Alar Karis saatis pärja.

OMA LAULUGA TEELE Virve oli kirjutanud oma surma puhuks laulu valmis juba 10. märtsil 1985. Paar nädalat enne lahkumist andis ta laulusõnad Kihnu käsitöömemmele Lohu Ellale. Seesama laul saatis Virvet tema teel koduhoovist surnuaiale:
Täna on see päev mul jõudnud
kodust lahkuma ma pean
palju käidud teid ja radu
kõik nüüd maha jätma pean....
Kodu uks, mis mulle kallis
sinna ikka ihkasin
nüüd kõik jätan teiste hoolde
taevaisa kutsub mind...
Kallid lapsed, lapselapsed
ärge nutke pisaraid,
olen elus palju nutnud
pisaratest saanud järv.
Elu on ju nõnda loodud
kõigil tuleb oma tund.

HÜVASTIJÄTT Perenaist jääb igatsema koduvalvur Kõsta.

HÜVASTIJÄTT Perenaist jääb igatsema koduvalvur Kõsta.

LEINAS Reena vanaema puusärgi juures küünlaid süütamas.

FILMIMEES ja Kihnu Kultuuri Instituudi asutaja Mark Soosaar meenutas Virvet kui kõva kallistajat ja tänas teda sõnadega: „Üksteist hoidma õpetasid sa meid. Tänan sind selle eest! Peatse kohtumiseni seal üleval.”

JÄÄ JUMALAGA, LAULUMEMM! Kihnu Virve ärasaatmisteenistuse pidas kohalik õigeusu preester Sakarias, kes pani talle puusärki kaasa Kihnu rannaliiva.

PEIED RAHVAMAJAS Kihnu Virve leidis, et ta on elanud pika ja huvitava elu ja seepärast tuleb tema matustel leinamise ja nutmise asemel hoopis pidu pidada.