Sisaskist rääkis möödunud nädalal Kroonikale lähemalt tema õde Siiri Sisask. Õe sõnul oli tema vend just lõpetanud oma viimase teose „Gloria Patri II“, mille esmaettekanne toimus vaevalt kuu enne tema lahkumist Stockholmis. „Urmas elaski viimase aja ainult „Gloria Patri II“ palvetes, mille sõnad on kirjutanud kirikuõpetaja Jaan Tammsalu – need on minu arvates niivõrd ilusad, seinu läbistavad tekstid. Kes kuuleb neid kord, selle vaim saab kosutust,“ uskus Siiri. „Urmase viimane sõnum, mis oli tema meeltes, oli tänu universumile… Ühed oma viimastest sõnadest laususki ta telefonitsi oma sõbrale, tšellistile Egmont Väljale: „Nüüd olen mina juba igaveses liikumises.““

„Kui inimene ütleb, et ta on igaveses liikumises, siis usun, et lahkumine siit ei olnud Urmase jaoks midagi sellist, mis oleks teda kohutavalt hirmutanud või transsi lükanud. See oli liikumine teise dimensiooni, kus teekond jätkub. Küllap Urmase edasine tee ka seesama helge kulg on. Nagu mina aru sain ja nagu ta viimaseid aegu väitis – Urmas ütles, et ta teab, kus on tema kodu. Sinna ta nüüd teel ongi,“ rääkis Siiri oma varalahkunud vennast.

Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Sisask õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Anatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi.

Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal.

Tema looming on inspireeritud astronoomiast. Ta on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.

Jaga
Kommentaarid