Hele ja Alo (pildireas koos Helega tantsimas - toim.) armulugu algas Jõgeva gümnaasiumis, kui Hele käis üheksandas ja Alo kümnendas klassis. Mõlemad olid suured teatrihuvilised ning kooliteatris «Liblikapüüdja» said mängitud esimesed ühised tükid, kirjutab Kroonika

Hele oli linnatüdruku tüüpi, Alo aga ehtne maapoiss. «Kohe päris maalt ja hobusega,» on Hele naljatades Alo kohta öelnud.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist kolis Alo Tallinnasse ja asus õigusteadust õppima. Aasta hiljem tuli talle pealinna järele ka Hele. Siin jõudis noorte suhe uuele tasandile ja nad kolisid 1999. aastal kokku elama.

 

Kui Hele seadis sammud EMA lavakunstikooli, tegi Alo üllatava pöörde - mees lahkus õigusteadust tudeerimast ja läks samuti näitlejaks õppima. Nii said Helest ja Alost kursusekaaslased.

Tallinnas elasid noored esialgu 6, 4 ruuduses korteris, kus voodi oli ehitatud lae alla. Korterisse mahtusid veel pirakas ahi, külmkapp ja kirjutuslaud.

Lavaka lõpetanud, võttis Elmo Nüganen nii Hele kui Alo Linnateatri väärikasse perekonda.

Läinud aastal valmis noortel Saku kandis toekas palkmaja. Kodus peetakse ka pulmapidu, kuhu on kutsutud sugulased ja lähimad sõbrad. Sündmus saab olema noorpaari nägu - stiilne ja tagasihoidlik.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena