Ajakirja MOOD peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja
Kristi Pärn-Valdoja ei arva, et trükimeedia kaob. Tema sõnul võib Internet küll olla kiireim moodus info kättesaamiseks, kuid reaalne ajakiri heal paberil, kvaliteetsete fotodega ei kao kuhugi. See on ka põhjus, miks ei ohusta moeblogid ajakirju, arvab naine.

Pärn-Valdoja ei leia ka, et Eestis oleks mõtet välja anda maailma juhtivaid moeajakirju ning seda just Eesti väiksuse tõttu. Lisaks väidab ta, et selliste ajakirjade väljaandmisel peab maksma nn emafirmale litsentsitasu ning mõningatel juhtudel ka osa reklaamtuludest, mistõttu jääb kasum pea olematuks. Naise meelest on see ka üks põhjustest, miks Marie Claire Eestis suleti.

Ehtekunstnik, moefotograaf, ajakirjanik ja EKA õppejõud Tanel Veenre
Tanel Veenre leiab, et muutuvas ja arenevas maailmas on igal nähtusel oma eluiga. Ta arvab, et esialgu jäävad alles nö niššikad, mis mõeldud kitsale sihtgrupile ja ka keskklassile suunatud lihtsakoelised massiproduktid.

Taneli sõnul toimub tõenäoliselt suurem murrang umbes 10-20 aasta pärast, mil ajakirjade soetamisega harjunud sihtgrupp hakkab kaduma. Veenre arvab, et tänasest Internetipõlvkonnast ei kasva kindlasti pabermeedia tarbijaid ning usub, et ajapikku muutub kogu moesüsteem. Samas ei usu ta, et blogid paberväljaandeid ohustaksid.

Veenre leiab, et blogimine on pigem uue põlvkonna loomulik väljund ja see, kui nad ei loeks blogisid, ei tähendaks automaatselt, et nad tarbiksid ajakirju. Rääkides ELLE Estoniast ja Vogue Estoniast nendib Veenre, et uus põlvkond räägib inglise keelt umbes sama hästi kui emakeelt ning moefännid loevad seega pigem juba suuri originaalväljaandeid. Samuti arvab ta, et poole sajandi pärast saab olema eesti keelel hoopis teine tähendus kui täna ning see on faktor, mis kindlasti nende väljaannete Eestisse loomist ei soodusta.

Moeblogija Liisa Ennuste
Kuna Liisa õpib hetkel Londonis moeajakirjandust, siis on ta moeajakirjanduse tuleviku üle palju arutlenud. Ennuste arvab, et kui ta kolme aasta pärast bakalaureuse lõpetab, on moemaastik kindlasti praegusest erinev. Ainsa loogilise sammuna näeb Liisa, et enamus ajakirju kolib Internetti ning inimesed hakkavad päris ajakirjade asemel neid tahvelarvutites lehitsema.

Samuti usub ta, et mahukad tekstid vahetatakse välja video- ja pildimaterjali vastu. „Ma kujutan ette, et kolme aasta pärast ärkan ma hommikul üles, võtan kätte superuudse iPad4, vaatan üle oma tellitud ajakirjad ja ajalehed ning targad programmid söödavad mulle ette need artiklid, millest ma ilmselt enim huvituks,“ kirjeldab moeblogija enda visiooni tulevikust.

Moeblogidest rääkides leiab Ennuste, et moeblogid ja ajakirjad üksteist ei ohusta. Miks? Sest Liisa sõnul on moeblogija värske talent, keda moeajakirjadel on võimalik palgata. Ennuste väidab, et blogijad promovad tihti erinevaid väljaandeid ja fotoseeriaid, mistõttu on moeajakirjade ja -blogide suhe pigem üksteist täiendav.

Moeblogija Britta Talving
Britta on kindel, et ajakirjandus jääb püsima, kuna inimeste vajadus infot tarbida on jääv. Küll aga ei tea Talving, kas loeme 50 aasta pärast ainult virtuaalseid ajakirju või on need ka paberkandjal olemas. Britta sõnul moemeedia kui selline, laieneb iga päevaga, nüüdseks on juba ka blogid selle hulka arvatud. Selles, et blogid paberväljaandeid ohustavad, on Britta kindel.

Talving väidab, et temagi ei osta enam kalleid välismaiseid ajakirju, kuna kogu neis sisalduv info on internetis olemas (sh fotosessioonid). Küll aga ei usu moeblogija, et hetkel veel kohalikud ajakirjad moeblogide tõttu kannatada on saanud. Põhjus on lihtne – moeblogimine ei ole Eestis siiski väga vana nähtus. Talvingu sõnul on küll nüüdseks paljudel moehuvilistel noorukitel oma blogi, kuid need keskenduvad kõik omaenda stiilidele või teiste, maailmakuulsate blogide refereerimisele.

„Eesti pabermeediat ohustaks oluliselt see, kui mõni kohalik moeblogija looks otseselt turgu ohustava blogi, mis edastab „helikiirusel“ kõik uuemad brändide reklaamikampaaniate pildid ning juhtivate välismaiste ajakirjade moeseeriad, mistõttu ei raatsiks inimesed enam ajakirjadele raha kulutada,“ on Talving kindel.