Nüüd, Tartu Kutsehariduskeskusest värske logistiku kutsetunnistus käes, astus Karl-Erik juba ka sammu oma unistustele lähemale, asudes logistikuna tööle transpordiettevõttesse, kus ta tegeleb impordiga Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist. Et logistika on rahvusvaheline ala, tuli ka varem omandatud saksa keel kasuks.

Karl-Erik, kas olid enne logistikuks õppimist logistikavaldkonnaga varem kokku puutunud?

Töötasin enne õpinguid Saksamaal, kus olin ühe Eesti firma tooteesindaja ja kohaliku müügimeeskonna töö koordineerija. Samuti olin mõnda aega ühe Eesti firma kaudu lavapaigaldajana tööl Soomes.

Mõlemad tööandjad olid rahvusvahelised ettevõtted, mis tarnisid kaupa Eestist välismaale ja olid seotud logistikaga. Nii tärkas huvi logistiku kui potentsiaalse ameti vastu ning hakkasin uurima logistika õppimise võimalusi. Lihtsamaks mu varasemad kogemused õpinguid otseselt ei muutnud, sest neis firmades ei puutunud ma vahetult logistiku tööga kokku.

Mis on tähtsaim omadus, mis sinu arvates logistikust hea logistiku teeb?

Üht tähtsaimat omadust ei saa välja tuua. Kindlasti on vajalik pingetaluvus ning hea planeerimis- ja suhtlemisoskus. Olulisi omadusi võiks veel palju nimetada.

Kuidas õppetöö Tartus välja nägi?

Õpe kestis umbes poolteist aastat. Suurem rõhk oli teooria omandamisel, koolivälisel praktikal viibisin ligikaudu kolm ja pool kuud. Õnneks sisaldasid ka teooriatunnid praktiliste oskuste omandamist kooli logistikalaboris.

Sa oled varasemalt Tartu Ülikoolis lõpetanud saksa filoloogia eriala. Kuidas erineb kutsekoolis õppimine kõrgkoolis õppimisest?

Kutsekoolis õppimine oli minu jaoks palju praktilisem ning oma tuleviku jaoks sain sealt olulisi kogemusi rohkem. Lähenemine õpilastesse oli personaalsem ning tänu sellele oli ka õpihimu suurem.
Oled värskelt kutsekooli lõpetanud. Kas sa käisid õpingute ajal juba ka erialasel tööl?

Lisaks kolmele praktikakuule käisin ka suvel ja koolist vabadel päevadel samas ettevõttes tööl. Poole kohaga töötasin laos, kus varieerus töö autode laadimisest kuni põranda pühkimiseni. Töötasin ka kontoripoolel, kus haldasin Lõuna-Eesti jaotus- ja korjevedusid. Pärast esimese praktika lõppu uurisin, kas sellel firmal oleks abi vaja. Selgus, et oli. Nii ma hakkasingi suvel seal tööl käima. Kasu olid vastastikune.

Kuivõrd vastas koolis õpitu sellele, mida tuli teha praktikal?

95% ikka vastas. Kohati erineb praktika teooriast näiteks turva- ja sanitaarnõuete poolest, mida praktika korral alati peensusteni ei jälgita, eriti näiteks laotöö puhul.

Oled edukalt võistelnud Noor Meister kutsemeistrivõistlustel. Kuidas seal läks ja mis tagas sulle edu?

Noorel Meistril saavutasin esikoha. Võidu tõi ikka koolis õpitud teooria ning lisatunnid enne võistlusi. Suutsin jääda kuni lõpuni rahulikuks ega andnud alla. Ehk oli oma roll ka õnnel. Teist aastat järjest tuli võit Tartu Kutsehariduskeskuse logistika eriala õpilasele.

Miks peaks osalema sellistel võistlustel nagu Noor Meister?

See annab suurepäraseid kogemusi ning kui hästi läheb, on võimalik jääda potentsiaalsele tööandjale silma. Tore võimalus oma kooli esindada ning erialaseid kontakte luua. Melu oli suur, sest võistlemas oli üle 300 õpilase ja pealtvaatajaid oli tuhandeid.

Millised on sinu karjäärivõimalused — kuhu unistad välja jõuda?

Kuna olen õppinud ka filoloogiat, siis soovin töötada rahvusvahelises firmas, kus toimub pidev suhtlus välismaa klientidega ning kus saan oma keeleoskust pidevalt praktiseerida. Eesmärk on tööd saada logistiku või veokorraldajana.

Olles värskelt impordiga tegelevas transpordiettevõttes tööd leidnud, olen sammukese sellele lähemal. Tööle saamisel mängis suurt rolli just minu keelteoskus ja kahtlemata ka erialane haridus. Õpin iga päev palju uut ja kindel on see, et vajan aega uue keskkonnaga harjumiseks ja sisse elamiseks, kuid lähen iga päev rõõmuga tööle.

Vahel ikka eksitakse, ent logistikas võib üks pisike viga kaasa tuua suurema segaduse. Kelle vigadest sina õpid?

Eelkõige õpin ikka enda vigadest, seda juba lapsest saati. Alati tasub aga silmad-kõrvad lahti hoida ning märgata, kui mõni teine ämbrisse astub. Nii on ehk võimalik ise sama viga vältida.

Millised on sinu hobid ja kas need aitavad sind ka erialaselt kuidagi edasi?

Minu hobid ei ole erialaga seotud. Mulle meeldib oma vaba aega sisustada lugemise ja teatris käimisega. Muidugi kuulub mu hobide hulka ka sport, sest töö on kahjuks istuva iseloomuga. Soojal ajal meeldib võrk- või jalgpalli mängida, talvisel perioodil suusatada.

Lõpetuseks — kas soovitaksid minna õppima kutsekooli ja miks?

Mina ise sain kutsekooli minekuks ajendi oma nooremalt vennalt, kes samuti on lõpetanud kutsekooli. Varasemalt olin kutsehariduse suhtes eelarvamustega. Suhtumine muutus aga tänu mu venna positiivsele kogemusele ja kiidusõnadele. Nüüd pigem soovitaksin küll kutseharidust, sest oluline on omandada amet, millest on reaalselt kasu nii endal kui ka teistel.

Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.

TÖÖANDJA KOMMENTAAR
Tõnis Hintsov, Prolog — Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing

Professionaalse logistikata ei saa tänapäeval hakkama ükski ettevõte ning logistika eriala lõpetanul on tööd võimalik leida nii logistikateenuseid pakkuvates firmades kui ka nende klientide ehk kaubaomanike juures.

Tänapäeval ollakse rahvusvahelises konkurentsis teenuste ja töötajate osas. Oma koht on tööturul nii aktiivsetel suhtlejatel kui ka arvuti meisterkasutajatel. Kaubalogistika protsessides saab virtuaalne maailm kokku reaalse kaubaga ning see nõuab ka töötajatelt kaupade füüsilist käsitsemise oskust koos kaasaegsete infotehnoloogiliste seadmete kasutamise võimekusega. Praktiliste oskuste ning valdkonna teadmistega, on kutsehariduse taustaga noored kahtlemata ettevõtetes teretulnud.