Ülikooli kõrvalt õppimisel on väga suured plussid: õpingute kõrvalt töötamisele annavad üliõpilaste jaoks lisaväärtust nii isikliku kui üldoskuste arengu näol: tõuseb enesekindlus, saavutatakse iseseisvus ja tsaadakse täiskasvanuks, areneb suhtlemise, meeskonnatöö, probleemi lahendamise ning kriitilise mõtlemise oskus ning laieneb kontaktvõrgustik ja elukvaliteet. Tänu sellele tõuseb ka väärtus tööturul.
Kõrgkooliõpingute kõrvalt töötamise kasutegur võimendub veelgi enam juhul, kui üliõpilase ametikoht on seotud õpitava erialaga, olles õpingutele oluliseks täienduseks ning valmistades üliõpilasi ette edukaks sisenemiseks tööturule.

Ülikooli kõrvalt õppimise negatiivseteks tagajärgedeks võib olla halvem edasiminek ülikoolis või ülikoolist väljakukkumine, kuid kõige sagedasem negatiivne tagajärg on vajadus loobuda alternatiivsetest aja sisustamise võimalustest. Peamiste negatiivsete teguritena saab vaadata töötamise ja õppimisega kaasnevat ajanappust, suurt koormust ja stressi. Ka hobid, huvitegevus ning sotsiaalne elu tuleb sageli tagaplaanile jätta ning valmis olla unedefitsiidiks ja pidevaks pingeks. Võivad järgneda terviseprobleemid, stress ning sotsiaalsest elust loobumine. Kurnatus ja uneaja ohverdamine on hind, mida pingelisematel perioodidel tuleb enamikul täistööajaga töötaval üliõpilasel maksta.

Kuidas tööd ja õppimist hästi ühildada?
Töötavate üliõpilaste sõnul saadakse topeltkoormusega hakkama tänu keskmisest paremale ajaplaneerimisoskusele ning kõrgele pingetaluvusele.

Üheks peamiseks oskuseks, mis võimaldab õppimist ja töötamist ühildada, on aja planeerimise oskus ning lisaks planeerimisoskusele on oluline ka plaanist kinni pidamine.

Et vältida liigset stressi ja ülepinget tuleks teadlikult planeerida ka puhkeaega kas sotsiaalsete kokkusaamiste, spordi või puhkamise näol.

Koolitööde tegemisel on prioriteetide määramisest suur abi!

Vaata lisaks töö ja karjääriga seonduvate ning teiste põnevate teemade kohta Tudengiveebist!

Kasutatud materjalid: Eve Mägi, Anne Aidla, Anne Reino, Krista Jaakson, Laura Kirss „Üliõpilaste töötamise fenomen kõrghariduses“