What Culture loetles režissööre, kes oleks võinud karjääri lõpetada esimese filmiga. Ma ei ole kõigega küll nõus, aga tooksin välja siiski 5 nime, kelle osas pean nõustuma.

John Singleton
John Singletoni esimene film "Boyz n the Hood" oli nii oluline, et see määrati kultuurilise väärtuse eest USA kongressi raamatukokku. Singleton kandideeris stsenaariumi ja režii eest isegi Oscarile.

Temast sai esimene parima režissööri Oscarile kandideerinud mustanahaline. Tema esimene film jäigi kõige edukamaks. Edasi ilmusid "Higher Learning", "Shaft", "2 Fast 2 Furious" ja "Four Brothers", mis pole küll halvad filmid, aga siiski arusaamatult keskpärased teosed mehelt, kes oleks peaaegu võitnud parima režissööri Oscari.

Richard Kelly
2001. aasta üleloomulike elementidega psühholoogiline draama "Donnie Darko" sai kohe pärast linastumist kultusfilmiks ning on seda tänase päevani.

Filmi teemasid, sümboleid ja isegi kõige väiksemaid detaile hakati fännide poolt analüüsima, et üritada mõista, millest film tegelikult räägib ja mis seal tegelikult toimub. Jake Gyllenhaal tõusis tänu filmile Hollywoodi superstaariks ning režisöör Richard Kelly karjäär sai ka vajaliku tõuke.

Kelly jätkas filmidega "Southland Tales" ja "The Box" - kumbki ei saavutanud sama edulugu, neid ei võetud kriitiliselt hästi vastu ning režissööri fännid ei mõistnud, kuhu kadus mees, kes tõi neile "Donnie Darko". Muidugi on ka neid, kes hindavad ka Kelly hilisemaid ponnistusi, aga fakt on see, et oma esimese filmiga tõelist geniaalsust üles näidanud režissöör pole suutnud esialgset võlu enam tabada.

Brett Ratner
Ratner on eelkõige tuntud režissöörina, kes tegi "X-Meeste" triloogia viimase filmi "X-Mehed: Viimane vastuhakk". Kolmas osa oli nii halb, et "X-Meeste" filmide algupärane režissöör Bryan Singer kustutas selle filmi sõna otseses mõttes ajaloost, kui "X-Mehed: Igavese möödaniku päevades" läks Wolverine ajast tagasi.

Ratneri esimeste filmide hulgas on aga siiani kõlbulik krimikomöödia "Tipptund" ("Rush Hour") ja liigutav draamakomöödia "The Family Man". Hiljem valmis tema käe all ka Hannibal Lecteri filmide kolmas osa "Punane draakon".

Tegemist on režissööriga, kellel õnnestub kokku koguda suur hulk tuntud staare, et teha vahel häid filme ainult selleks, et jätkata sellise filmidega nagu "After the Sunset", "X-Men: The Last Stand" ja "Tower Heist". Võib olla oleks pidanud piirduma ikka "Tipptunniga" ja lõpetama enne, kui asi päris hulluks läks.

Simon West
"Vanglaekspress" ("Con-Air") ei ole meistriteos, aga saada oma esimesse filmi Nicolas Cage, John Cusack, John Malkovich, Ving Rhames, Steve Buscemi ja Danny Trejo ning kandideerida veel kahele Oscarile on lausa imetlusväärne.

Westi karjäär jätkus draamaga "Kindrali tütar" ("The General's Daughter") ning tundus, et mees oskab lasta asju õhku ning lavastada ka draamat, kuid pärast seda läks kõik allamäge. Temast sai üheülbaliste märulifilmide režissöör ning praegu tunneme teda selliste filmide järgi nagu "Lara Croft: Tomb Raider", "The Mechanic", "Palgasõdurid 2", "Stolen" ja "Wild Card".

M. Night Shyamalan
Shyamalani karjäär on vahest kõige eriskummalisem. "Kuues meel" ("The Sixth Sense") on siiani kultusfilm ja seda on paljud režissööri hilisemad filmid, kuid ühel hetkel hakkas režissöör ennast kordama, muutudes seejuures iseenda paroodiaks.

Asi muutus veel hullemaks, kui ta otsustas ette võtta suured stuudiofilmid "Viimane õhutaltsutaja" ("The Last Airbender") ja "Pärast maailmalõppu" ("After Earth"). Mõlemad olid suured läbikukkumised, mistõttu naases Shyamalan tagasi väiksemate õudusfilmide juurde.

Üheks nendeks on "Külaskäik" ("The Visit"), mis tuletas publikule ja võibolla ka talle endale meelde, mida ta kõige paremini oskab - ootamatu ja pööreterohke õudus. Samasugune oli ka üllatushitt "Lõhestunud". Shyamalani karjäär on igatahes taas tippu tõusmas!

Vaata lisaks:
23 näitlejat, kes tegid filmirollide nimel läbi uskumatud muutused.
20 parimat järge filmiajaloos.