"Rokikoer" on sedasorti animatsioon, mille lõbusad ja hästi animeeritud multikategelased võivad väikseid lapsi küll meelitada, ent lugu räägib midagi muud. Õhku kerkis palju küsimusi – kas see film õpetab näiteks lapsi oma vanematele vastu haukuma? Pigem õpetab lapsevanameid oma lapsi nende tegemistes toetama. Bodi isa soovib, et poeg jääks lambakarja valvama kurjade huntide eest, aga see pole see, mida poiss elult soovib.

Lõbus vaatamine on see kohe kindlasti, aga pere pisemad võivad hakata kinosaalis lihtsalt ringi jooksma ning ei saagi sisust aru. Tegu on kuidagi väga väljapunnitatud animatsiooniga, mis nagu tahaks midagi öelda, aga ei suuda ära otsustada mida. Kumb oli siis tähtsam – kas huntidega võitlemine ja lammaste lugemine või rokkstaariks saamine? Kõik oli kuidagi vastuolus.

"Rokikoer"

3D oleks filmile palju juurde andnud, sest animeeritud jfilm on väga kaunilt kaunilt loodud. "Rokikoer" pole odav animatsioon. Tegu on korralikult valmistatud teosega, ent selle mure on sisu. Mida sellega siis lõpuks öelda taheti? Tundus nagu olnuks tegu pigem täiskasvanutele mõeldud filmiga, kes end veidi lapsemeelseteks julgevad tunnistada ja seda kinno vaatama lähevad. Samas köitsid pilku ägedalt tehtud loomad – jõehobud, rebased,hundid, koerad. Isegi krokodillid.

Siiski läks kogu kupatus pisut arusaamatuks ja konkreetset õpetust siit ei leidnud. Taheti justkui koera ikka ässitada huntidele vastu astuma, ent koerapoisi unistus oli ikkagi saada muusikuks. Võimalik et „"Rokikoera" idee autor mõtles, et saaks midagi kiirelt kokku klopsida ja ekraanidele tuua. Midagi jäi kogu aeg nagu puudu – mingeid mõtisklevaid kohti olnuks vast rohkem vaja. Filmi eesmärk jäi arusaamatuks. Kas lihtsalt tuua lustakad ja toredalt animeeritud tegelased suurele ekraanile või rääkida hea ja huvitav lugu?

"Rokikoer"

Kui liigne arutlemine kõrvale jätta, on tegu vahva filmiga, mis sobib ka täiskasvanutele. Pere väiksemad ei pruugi sisu mõista, aga perefilmina on see siiski väga sobilik. Vahvad loomad olid ju olemas, ent sisu kippus loksuma siia-sinna ning kurjad hundid võisid olla ka kuidagi liiga juhmid.

"Rokikoer" on küllalt täiskasvanulik nunnude loomadega täidetud täispikk animatsioon, mille üle rõõmustavad paljud, kuid kordusväärtust on vähe. Kodumaine dubleerimine jättis küllalt professionaalse mulje, ent mitte midagi väga erilist. Võibolla on Ameerikas nende kodukeelne variant kohalikele mudilastele arusaadavam ja rohkem meelepärasem.