Režissöör Michaël R. Roskam on kogenud lavastaja, kelle debüütfilm "Härjapea" ("Bullhead") kandideeris ka parima võõrkeelse filmi Oscarile. Tema kolmandas filmis "Võidusõitja ja võllaroog" voolib lavastaja väga veenvalt kahe eri maailmadest pärit mehe ja naise armastuse loo võidusõiduks ajaga, seadusega ning keeruliste suhetega - võitjaid ei ole. Kaotajaid ka mitte. On karm elu ja reaalsus ning sellega leppimine. Film on kaasahaarav ja emotsionaalne, aga õnneks pole seda kõike liiga palju.

Väga paeluvalt on välja toodud kahe põhitegelase, kriminaal Gigi (Matthias Schoenaerts) ja võidusõitja Bibi (Adèle Exarchopoulos) armastus ning selle keeruline dünaamika - kas ja kui palju suudab naine armastada oma meest ka trellide tagant, kas armastus on igavene, kui pikk on igavik jne. Kas tülid ja vastuolu seadusega suudavad igavikku lühemaks teha - sel korral mitte. Kuid õnnelikult see armastuslugu siiski ei lõppe.

Korralik linateos, mis on küll mõned minutid liiga pikk, kuid demonstreerib väga ilmekalt karakteriloomet, loo jutustamise stiili, seda nii visuaalselt kui ka sisuliselt ning ühtset rütmi kõige selle kooslusel. Täiesti mõistetav, miks film on saanud palju tähelepanu filmifestivalidel ning näitlejad oma rollisooritustega ka aeg-ajalt Hollywoodi purjetanud.

Kõige meeldejäävamalt jäi kõlama Bibi lause: “Leia Bibi, leiad Gigi!” Ehk ei ole ühte ilma teiseta, punkt!