1. "Kao ära" ("Get Out") - 99%

Mitmekihiline, tugeva sotsiaalse sõnumiga eneseteadlik žanrihübriid, on satiiriline teos, mis esitleb passiivset rassismi ja sellest tulenevat paranoiat kui kahesuunalist tänavat, kus kõik liiklejad on peagi laupkokkupõrkes hukkumas. Hetkel ei suuda meenutada ühtegi muud filmi, mis suudaks “Kao ära" stiilipuhtale poliitkorrektsust eiravale sotsiaalsele kriitikale konkurentsi pakkuda. Režissööri nägemus lavastajana on enneolematult selge ja tugeva sõnumiga. Eugeenika, rassipoliitika ja publiku peidetud eelarvamused loovad ootamatult meistriteose, millest võibki rääkima jääda. Loe edasi Raiko Puusti arvustusest.

2. "Lady Bird" - 99%

Aasta ühe üllatushiti "Lady Birdi" lavastas näitleja Greta Gerwig, keda oleme näinud filmides "Frances Ha", "Mistress America", "Maggie's Plan", "Wiener-Dog", "Jackie" ja "20th Century Women".

"Lady Bird" kogus neli Kuldgloobuse nominatsiooni ning kujunes filmilevitaja A24 jaoks enimteenivamaks filmiks, millel oli RT keskkonnas pikka aega ka 200 arvustusega 100% heakskiit.

3. "The Big Sick" - 98%

Kumail Nanjiani ei pruugi olla tuttav nimi, aga paljud teavad teda rohkem rollisoorituste järgi. Üheks nendeks on HBO suurepärane seriaal "Silicon Valley".

Sel aastal ilmus temaga ka komöödia-draama "The Big Sick", mis põhineb näitleja enda kogemusel. Tegemist on humoorika, südamliku ja sügavalt inimliku filmiga, mida soovitan igaühele, kes tahab kogeda midagi sooja, aga samas ka õpetlikku ilma ebameeldiva moraalilugemiseta.

4. "Coco" - 97%

"Coco" on lugu Miguelist, kes armastab väga muusikat ning tahab elus kõige rohkem saada muusikuks nagu tema iidol Ernesto de la Cruz. Miguel satub muinasjutulisele surnute maale, kus kohtub Hectoriga, kellega koos avastavad nad Migueli perekonna ajaloo saladusi, mis muudavad mõlema elud igaveseks.

"Coco" režissöör on "Leluloo 3" ("Toy Story 3") eest vastutanud Lee Unkrich ning film jätkab Pixari animatsioonistuudio senist kvaliteeti nagu ka "Kalatüdruk Dory" ("Finding Dory") ja "Pahupidi" ("Inside Out").

5. "Logan" - 93%

Superkangelaste alažanr koos tugeva brändimise, kinokassade domineerimise ja järgede masstootmisega on Hollywoodi viimase kümnendi definitsiooniks, aga just “Logan” on kogu selle kaose ikooniks ning punktiks, kus need kõik kohtuvad. Esmakordselt aastal 2000 suurele ekraanile toodud hullumeelne muskliterohke metallküüntega antikangelane on ilmunud üllatavalt suures koguses filmides ning olnud pajude stuudiote jaoks majanduslik päästerõngas. Hugh Jackmani rahvusvaheliseks superstaariks tõstnud roll ei ole kindlasti midagi auhinnalist või laineid löövat, kuid on keeruline kedagi teist Wolverine nimirollis ette kujutada ning just see annabki tema ärasaatmisele juurde selle nõksu, et klimp kurku tuua. Loe edasi Raiko Puusti arvustusest.

6. "Põgenemise rütm" ("Baby Driver") - 93%

Üldiselt keskmine märul ei sära näitlejate töö ja produktsiooniga, kuid võlub muusikalise stiili ja nostalgilise tundega. "Põgenemise rütm" on meeldetuletus nooruspõlve suvefilmidest, mis tegid südame soojaks, täitsid energiaga ning jätsid mõnusa nüüdseks klassikalise muusikapala nädaladeks kummitama. Loe edasi Raiko Puusti arvustusest.

7. "Dunkirk" - 92%

"Memento", "Batman alustab", "Pimeduse rüütli", "Pimeduse rüütli taastuleku", "Lõppvaatuse", "Alguse" ja "Tähtedevahelise" režissöör Christopher Nolan võib lõpuks saada oma karjääri esimese parima filmi Oscari ja ta on seda ka väärt, sest "Dunkirk" pole tavaline sõjafilm, vaid loo esitusega eksperimenteeriv meistriteos, mille helidisain ja lavastus on niivõrd erakordsed, et seda ei anna võrrelda mitte ühegi varasema sõjafilmiga ega ka Nolani enda varasema teosega.

8. "Wonder Woman" - 92%

Olgugi, et olen antud filmi suhtes päris kriitiline, pean tunnistama, et DC vajas seda teost juba pikemat aega. Tume ja depressiivne universum, millega prooviti tabada Chrisopher Nolani "The Dark Knight" trilooga võlu, on olnud suurejooneline põrumine ning Diana toob vajalikku värvi, iseloomu ja valgust, mis lubab loota rohkemat, kui DC on seni fännidele suurelt ekraanilt näidanud. Loe edasi Raiko Puusti arvustusest.

9. "Star Wars: Viimased jedid" ("Star Wars: The Last Jedi") - 92%

"Viimased jedid" võib tunduda nagu aeglane karakteridraama, kuid siin on ka palju meeldejäävaid momente ja just momentide poolest saaga VIII osa särabki: Rey teening Luke'ga, uus tegelane Rose ja Finn sõjast elatuvate rikaste planeedil, Kylo ja Rey vastasseisud ning muidugi ka Kylo ja Luke'i vältimatu kahevõitlus, mis sõna otseses mõttes andis sellele sõnale uue tähenduse. Ära peab mainima ka Boliivia soolaväljadel filmitud lõpulahingu, mis on tänu jalustrabavale operaatoritööle niivõrd kaunis, et isegi arvutiefektide rohkus ei suutnud pilti mitte kuidagi ära rikkuda. Loe edasi arvustusest.

10. "Thor: Ragnarök" - 92%

"Ragnarök" on värviküllane seiklus, millesarnast on raske unustada. Kui film oleks olnud sama tõsine nagu seda kippus olema päris esimene "Thor", siis võinuks kujuneda see üsna igavaks. Hulk, Dr. Strange ning mitu uut ja omapärast tegelast andsid filmile tublisti vürtsi juurde ning tõestasid, et huumor on võti publiku südamesse. Kui eelnevad Marveli filmid nägemata, võivad paljud eelnevatele osadele viitavad kohad küll arusaamatuks jääda, aga teisalt saab ka täielik võhik, kellele ulmefilmid meeldivad, tempoka ja efektiküllase elamuse. Loe edasi Madis Vohu arvustusest.