1. "Magnum Force" (1973)

Clint Eastwoodi "Magnum Force" pole legendaarne mitte ainult sellepärast, et tegu on "Dirty Harry" järjega, vaid selles on ka üks eriti brutaalne stseen, mis olevat inspireerinud ka kurikuulsaid Hi-Fi mõrvu.

Nimelt on filmis stseen, milles sutenöör kallab prostituudile torupuhastusvahendit kurgust alla. Umbes sama asi juhtus 1974. aastal ka Utah'i osariigis, kui röövlid piinasid ja tapsid röövi käigus kolm inimest. Ühele ohvrile kallati ka keemilist ainet kurgust alla, mis põletas küll teda, aga sarnaselt filmile ei tapnud kohe.

Tapjate sõnul otsisid nad unikaalset viisi inimese piinamiseks ja tapmiseks ning "Magnum Force'i" peal sattudes, kasutasid nad just filmis olnud versiooni. Isegi kui nad poleks filmi näinud, siis oleksid nad kasutanud mõne teise filmi loomingulist tapatööd.

2. "Hirvekütt" ("The Deer Hunter", 1978)

Michael Cimino ühe parimas filmis "Hirvekütt" on stseen, mis põhimõtteliselt tutvustas Ameerika publikule terminit "vene rulett". Stseenis on peavad kaks parimat sõpra Vietnami sõdurite kätte vangi jäädes mängima vene ruletti ehk ulatama relva üksteisele niikaua, kuni üks neist kaotab pea.

1981. aastal leidis psühhiaater Thomas Radecki, et film tõi kaasa pärast linastumist vähemalt 25 inimese surma. See arv oli 1989. aastal juba 35. Kõige hiljutisem neist juhtus 2015. aastal, mil 20-aastane noormees mängis vene ruletti oma sõpradega ning kaotas.

3. "Sündinud tapjaks" ("Natural Born Killers", 1994)

1995. aastal suundusid Sarah Edmondson ja tema poiss-sõber Benjamin James Darras vägivaldsele reisile läbi Mississippi ja Louisiana. Neid olevat selleks innustanud Oliver Stone'i vastuoluline film "Sündinud tapjaks" ("Natural Born Killers"). Edmonson tulistas Louisiana poodi röövides kassapidajat Patsy Byersit, kes jäi ellu, kuid halvatuks. Ta kaebas kohtusse nii filmitegijad kui ka kurjategijad, süüdistades seejuures kõiges filmi. Kohus loobus süüasjast 1997. aastal, kuid Byers oli juba mitu kuud varem vähki surnud.

4. "Matrix" (" The Matrix", 1999)

"Matrix" oli film, mis muutis maailma: sellel olid jalustrabavad efektid ning sisu, mis oli niivõrd ajast ees, et isegi uued ulmefilmid pole suutnud sama maagiat tabada.

Mõne inimese jaoks oli filmi avaldatud "tõde", et me elame kõik virtuaalreaalsuses ning meid kasutatakse tegelikult masinate patareidena natuke liiga usutav, sest vähemalt kolm inimest põhjendasid mõrvu sellega, et nad elasid teo sooritamise ajal arvutis olevas virtualreaalsuses.

2002. aastal tappis seda väites Californias elanud Vadim Mieseges oma majaomaniku. Sama tegi samal aastal ka teine mees Tonda Ansley, kes tappis samuti oma majaomaniku. 2003. aastal tappis Virginias elanud Joshua Cooke oma vanemad ning ütles hiljem, et teda ei saa vahistada, sest mõrvad toimusid virtuaalrealsuses.

5. "Raharong" ("Money Train", 1995)

Wesley Snipes märul, milles ta koos Woody Harrelsoniga röövib rongi, inspireeris lausa seitset sarnast röövi.

Röövlid kasutasid isegi filmist pärit metoodikat: nad kallasid piletiputka bensiiniga üle ning ähvardasid selle põlema panna, kui müüa raha üle ei anna. Röövide käigus suri üks inimene ning filmi vägivald osutus ka 1996. aasta presidendivalimiste ajal ka kuumaks teemaks, mis päädis sellega, et toonased presidendikandidaadid kutsusid üles filmi boikoteerima.

6. "Ameerika psühho" ("American Psycho", 2000)

2004. aastal läks 8. klassi õpilane Jaime Rodrigo Gough oma kooli tualetti, kus teda ootas ees 14-aastane Michael Hernandez, kes pussitas Goughi üle 40 korra. Pärast vahi alla võtmist tunnistas Hernandez, et teda mõjutasid filmid "Voonakeste vaikimine" ("The Silence of the Lambs") ja "Ameerika psühho" ("American Psycho"). Viimane neist on musta komöödia elementidega õudusfilm investeerimispankur Patrick Batemanist, kes peidab töökaaslaste eest oma tõelist palet: nimelt on ta külmavereline psühhopaat.

7. "Karje" ("Scream", 1996)

Wes Craveni "Karje" on väga mõjukas õudusfilm, mis on mõjutanud õudusžanri niivõrd palju, et filmist valmisid ka mitmed paroodiad, nagu näiteks "Õudne film" ("Scary Movie"). Edvard Munchi maalist "Karje" inspireeritud mõrvari Ghostface'i mask kujunes omamoodi kultuslikuks esemeks, mida hakati kandma kõikidel järgnevatel Halloweeni õhtutel.

Kahjuks sai esialgsest "Karje" filmitriloogiast inspiratsiooni ka 24-aastane Thierry Jaradin, kes ründas oma naabrit, 15-aastast Alisson Cambieri. Jaradin pani endale Ghostface'i kostüümi selga ning võttis kaasa kaks kööginuga. Ta tappis oma naabri pussitades teda 30 korda ehk umbes täpselt samamoodi nagu esimese "Karje" filmi alguses juhtus Drew Barrymore'i karakteriga. Jaradin tunnistas mõrva üles ning väitis, et seda motiveeris sooritama just esialgne "Karje" triloogia.

8. "Dexter" (2006 - 2013)

"Dexter" oli seriaal politsei heaks töötanud psühhopaadist, kes tappis ainult kurjategijaid, mistõttu oli kummaline avastada, et 17-aastane Andrew Conley arvas, et oma 10-aastase venna surnuks kägistamine läks kuidagi kokku seriaali teemadega. Conley olevat ülekuulamisel tunnistanud, et tahtis end tunda nagu seriaali nimitegelane Dexter.

9. "Intervjuu vampiiriga: vampiirikroonikad" ("Interview with the Vampire: The Vampire Chronicles", 1994)

Neil Jordani "Intervjuu vampiiriga" kandideeris 2 Oscarile ning filmi peaosades olid Tom Cruise, Brad Pitt, Christian Slater ja Kirsten Dunst. Tegemist oli Anne Rice'i 1976. aasta samanimelise vampiiriromaani eduka ekraniseeringuga.

Daniel Sterling ei tapnud otseselt kedagi, aga üritas mitu korda. Mees olevat pärast filmi öelnud oma tüdruksõbrale, et kavatseb ta tappa ning naise verd juua ning mitu tundi hiljem pussitas mees naist, kellega oli 8 aastat koos olnud, 7 korda ning imes tema haavadest verd. 1994. aasta The New York Timesi artikli alusel väitis mees, et muidugi mõjutas teda film, sest talle meeldis see väga, aga ise ei süüdistanud juhtunus filmi.

10. "Kaklusklubi" ("Fight Club", 1999)

"Kaklusklubi" tõi kaasa kõik selle, mida ikka provokatiivsed filmid endaga kaasa toovad ehk jäljendajad. Mitmes kohas avati kaklusklubid, kus justnimelt kakeldi omavahel. Ühe California kooli õpilaste kakluskubi muutus isegi nii vägivaldseks, et paljud neist arreteeriti.

See polnud muidugi ainus filmiga seotud olnud juhtum: ühe Sao Paulo kinos avas tudeng keset filmi saalis istujate pihta relvast tule, sest tundis end filmis ära ja nõustus filmis esitatud kehtivat korda hävitada püüdnud peategelase ideedega.