Eurolaulu publikulemmik MERIBEL MÜÜRSEPP tunneb end pigem matemaatiku kui kunstiinimesena. Kavaler Uku Suvistega seob Rapla neidu siiski mitte arvestus, vaid armastus.
Meribel õpib EBSis esimesel kursusel rahvusvahelist ärijuhtimist. «Valisin selle, sest ei tahtnud minna muusikat õppima. Eestis on see lihtsalt nii mõttetu,» selgitab neid. Tal oli kindel plaan minna TTÜsse, aga sinna ei saanud ta tasuta õppesse sisse. «Siis mõtlesin, et pigem maksan juba erakoolile. Praegu õpin seal tasuta, sain aastaks stipendiumi.»
Asjalikult armas noor naine ei kuluta ülearu palju raha argipäevaselt. «Mulle annavad vanemad raha, keskmiselt kulub kuus umbes 2000 krooni. See on ikka täielik miinimum. Enamik raha kulub toidule.»
Käekotis pole peale rahatasku, taskurätikute ja hügieenilise huulepulga suurt midagi. Kosmeetikat ta kaasas ei kanna. «Kannan meiki siis, kui on mingi tähtsam päev. Koolis ei ole selleks vajadust,» pajatab neid, lisades, et ka trennis käib ta nii palju kui võimalik.
18aastasel näitsikul on ette näidata keskkooli matemaatika lõpueksamilt maksimum — 100 punkti, aga enda tulevikku seostab ta siiski laulmisega.
«Suurt lava ei ma karda, oleksin Eurovisioonil hästi läbi löönud.» Meribel leiab, et seal, kus ta on juba palju esinenud ja väikestes kohtades, omade inimeste keskel on tegelikult palju rohkem seda närvikulu! «Eurovisioonil polnud ma absoluutselt pabinas!»
Kooris on tüdruk laulnud terve elu, samuti on ta kaasa teinud muusikalides. «Miss Saigonis» oli Meribeli debüüt peaosas. Eurolaulu jaoks leiti ta aga ETV «Kaks takti ette» lauluvõistluselt. Meribel kinnitab, et eurolaulu tiimiga tehti ikka kõvasti tööd. Kulutati aega ja vaeva. Kas asjatult?
Mis mõtted tekkisid, kui kuulutati välja Eurolaulu võitja?
(Pikk mõttepaus ja siis mornilt) Ma ei tea, polnud erilisi... Ma ei saanud samamoodi aru nagu Sandra. Keegi ei saanud aru, et see nüüd ongi lõplik otsus. Ma teadsin seda, et kui ma publiku lemmikuks saan, siis ma ei võida. Seda on tõesti ainult üks kord elus juhtunud, Bentoni lauluga, et saad publiku lemmikuna Eurovisioonile minna. Mul oli kahju. Muidugi ma oleks tahtnud võita, no kes ei oleks! Sandra võidust... Pigem oli mul kahju, et Ines ei võitnud, ma pigem pooldan eesti asju.
Kuidas sinu meelest eestikeelne laul seal läbi lööks?
No see ongi muidugi kahe otsaga asi! Kuid siiski, isegi kui Ines oleks seal viimaseks jäänud, oleks ma pigem tema valinud. Vähemalt on meie enda oma!
Ines oleks pidanud minema Eurovisioonile?
Ei, mina oleks pidanud minema. Võib-olla ma poleks saatnud teda, kui ma oleks saanud kümne inimese vahel valida. Eurovisioon ei ole tavalise laulu võistlus, normaalse laulu võistlus, see on ikkagi Eurolaul. Seal on mingid kriteeriumid, mida nad hindavad. Show jne.
Mis on Sandra laulu head ja vead?
Sandra ise on väga hea artist, selle vastu ma absoluutselt ei vaidle. Hääl on tipp-topp, tal on võimsust, tal on pauerit täpselt nii palju kui vaja. Artistlikkuse koha pealt ma ei heida ka midagi ette, väga veenev. Aga lihtsalt... Tema imidž meenutas liiga palju Sahlene`i. Jalad harkis ja täpselt sama lõikega seelik. Hääl samuti, mõlemad on rootslased... No üks tiim tegi, võib olla ongi siis sama maitse.
Sandra laulus on mingi viisijupp ABBA loost...
...see algus, jah? Ma ei ole Sandra laulu süvenenud väga, olen seda vaid kolm korda kuulnud. Ju nad siis on sarnased, kui raadios tehti eksperiment, lasti kõikide ABBA lugude algused ja Sandra laulu algus segamini järjest ette ja keegi vahet ei teinud. Ma ei näe mingit väga suurt ühisjoont neil.
Mida oleks pidanud teie tiim tegema teisiti, et meeldida otsustavale žüriile?
Oi, jah... Ma ei tea, võib olla oleks pidanud valima mõne täiskasvanulikuma artisti. Ma ei kujuta ette. No see laul on selline armas ja lihtne. Minu meelest oleks ta sobinud sinna väga hästi, olekski natsa teistsugune olnud!
Kas jäid konkursil osaledes kaotajaks või võitjaks?
Muidugi võitjaks! Ma võitsin nii paljude inimeste südamed! Olen õnnelik, et ma ei jäänud teiseks. Oleksin väga vihane, kurb ja pettunud olnud. Ma vihkan teist kohta!
Kui teadliku sihiga sa oma karjääri kujundad?
Ma ei kujunda, ma võtan lihtsalt kõik pakkumised vastu, mis antakse. Eestis ei ole võimalik nii suurt karjääri teha, et Madonnaks saada, selleks peab kindlasti minema välja. Ma olen veidi realistlikum inimene, õpin oma kindla ameti, et oleks alati olemas tagavaravariant, kui midagi peaks juhtuma. Näiteks kui muusikuna Eestis läbi ei löö.
Olen ka mõelnud Eestist välja minna. Kuid see on väga suur asjaajamine, kõige suurem on raha otsimine. Ma pigem õpin siin mingi asja selgeks. Ühesõnaga on see unistus. Suure ettevõtlikkusega võib-olla saaks selle täita — nüüd, kui inimesed juba teavad mind, võib-olla keegi toetaks mind. Samas, vahel ei näe ma erilist mõtet sellel üritusel, sest ma ei taha minna terveks eluks välismaale elama. Ma ei taha õppida neli aastat seal ja jääda sinna. Ja ma tunnen, et on mõttetu õppida neli aastat seal ja tulla tagasi. Üks aasta oleks maksimum minu jaoks. Sest kõik, kes on käinud seal, ei ole ju nii palju võitnud siin Eestis. On neid näiteid, kes ei ole mitte midagi õppind ja on palju rohkem saavutanud, see on lihtsalt õnnemäng!
Millised mehed sind inspireerivad?
Mul on üks mees, kes mind inspireerib. Mulle meeldivad siniste silmadega mehed, sõbralikud ja heasüdamlikud. Inimese, kes minuga sobib, tunnen ära suht kiiresti.
Kuidas tutvusid Uku Suvistega?
Muusikalis «Oliver!». Olime seal mõlemad koorilauljad. Ukul oli siis veel oma tüdruk, kuid ma ei löönud teda üle. See oli lihtsalt siuke äkkvärk. Põhimõtteliselt ei vaata ma neid poisse, kes on kinni. See on väga range põhimõte. Mulle ei teinud see mingit valu ega midagi. Lõpuks saime ikkagi kokku, sest tema elu läks teisiti.
Mis teid Ukuga seob?
Armastus.
Millised on sinu ja Uku tulevikuplaanid?
Me ei tee plaane, elame üks päev korraga. Oleme niimoodi kaks aastat koos olnud.
Kas sa oleksid valmis ohverdama suhte karjääri nimel või vastupidi?
Ei. Ma ei ole niivõrd karjääriinimene. Mulle kohutavalt meeldivad lapsed, ma nii armastan lapsi. Ma ei ole nõus karjääri nimel loobuma lastest. Ma usun, et saab ka mõlemat korraga.
Uku läheb Ameerikasse Berklee kolledžisse õppima. Kas sellele mõeldes tekib hirm teda kaotada või sulle hoopis meeldivad sellised väljakutsed?
Ei, kõik läheb õigesti, kõik läheb nii, nagu peab minema. Muidugi on mingi hirm... Ma usun, loodan ja armastan. Ainus lootus on see, et aasta jooksul ehk ikka näeb mõned korrad. Kindlasti saab see aeg raske olema, aga peab tugev olema.
