"Olen oma hingelaadilt suur melanhoolik ja traagik (sellest lähtuvalt ka paras koomik). Kipun asju väga hinge ja südamesse võtma ning neid siis suure valuga läbi elama," arutleb näitleja Harriet Toompere.
"Ühel päeval esitas mu kallis elukaaslane osava parodistina geniaalse paroodia minust, kui ma olin taas kogu maailma valu enda peale võtmas. See oli nii vaimustavalt naljakas. Naersin pisarateni maas vääneldes. Palusin tal päeva jooksul seda veel mõned korrad esitada ja see muutis mu vaatepunkti," mõtiskleb Harriet veebruarikuises Eesti Naises.
"Tahan tõsta toosti kallitele sõpradele, kes jäävad alles ka siis, kui käitun vastikult, olen hirmunud või tõrges. Sõpradele, kes oskavad naerda ja naerma ajada, näidata elu kõverpeeglis ja nihutada vaatepunkti."