Mitmed lapsepõlvesuved Krimmis mööda saatnud ettevõtja Kaire Raave (38) usub, et kui me soovime sinna rahu ja olukorra rahumeelset lahenemist, tuleks alustada iseendast – olla rahulik ja hoolitseda enda sisemise rahu eest!
«On oluline vahe, kas olla rahu või vabaduse poolt või sõdimise ja sõja vastu. Kas ütled «jah» rahule või «ei» sõjale,» selgitab Kaire, portaali Inimesele.ee arengu- ja koolituskeskkonna looja. «Võib tunduda, et tegemist on sama asjaga, kuid ometi on need erineva energiaga hoiakud, mis toodavad ka erinevaid stsenaariume. Ühel juhul toodame endas rahutunnet ja suurendame sellega maailmas rahu, teisel juhul sõdime millegi vastu ja suurendame võitluslikkust. On oluline seda meeles pidada, sest me oleme omavahel seotud ja igaühest sõltub kõik. Sõjad lõpevad siis, kui ei leidu enam sõdijaid. Oleme rahu poolt.»
Krimmis elas Kaire vanatädi. Kaire sõnul oli siis võimalik seal ühest kohast teise sõita peamiselt trollibussi või laevaga – väike tüdruk eelistas sageli just viimast. «Mäletan neid sõite kui muinasjuttu. Ma seisin enamasti ahtris ja vaatasin laeva saatvaid, kindla intervalli järel kõrgele õhku hüppavaid ja sukelduvaid delfiine,» meenutab Kaire. Reisid Musta mere äärde lõppesid aga suvel, kui Abhaasias algas sõda. Teismeline Kaire viibis sel ajal seal koos emaga: «Mäletan ka seda tunnet. Pidime peitma ennast nelja seina vahel, tänavatele ei tohtinud minna, relvastatud sõdurid pidasid valvet ning ootasid laastamis- ja tapatööde tegemiseks käsku.»
Kairel ja tema emal aitas ööpimeduses põgeneda üks suure südamega kohalik. «Elasime üle relvastatud läbiotsimise ning saime ühele viimastest lennukitest, millele siiapoole sõitmiseks stardiluba anti. Mis aga seal edasi juhtus, seda on raske unustada...»
