Haabersti Vene gümnaasiumi direktriss Irina Antonjuk eitab, et koolis leidis aset spikerdamine. Koolijuhi sõnul oli ta ise eksamikomisjoni liige ja tema teada ei toimunud mingit spikerdamist. Antonjuk lisab, et Innove uurigu, mida ta tahab, aga tema teemat rohkem kommenteerida ei soovi.

Haaberti Vene gümnaasiumis spikerdasid õpilased matemaatika riigieksamil ka 2015. aastal. Seepeale lubas kool paigaldada eksamiruumi kaamera.

Lisaks Haabersti Vene gümnaasiumile oli spikerdamisjuhtumeid veel neljas Eesti koolis: Mustamäe reaalgümnaasiumis neli juhtumit, Tallinna Mustjõe gümnaasiumis kolm juhtumit, Tartu Annelinna gümnaasiumis kaks juhtumit ja Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumis leidis aset üks spikerdamisjuhtum.

Innove testide keskuse juhataja Rain Sannik nentis, et Haaberti Vene gümnaasiumis spikerdasid õpilased matemaatika riigieksamil ka 2015. aastal. Tegu oli mahakirjutamisega ja üheksa õpilast said seetõttu eksamitöö tulemuseks 0 punkti. Seepeale lubas kool paigaldada eksamiruumi kaamera. Kui Innovel tekkis tänavu järjekordne kahtlus, et abituriendid spikerdasid, öeldi Haabersti Vene gümnaasiumist, et eksamipäeva videosalvestis pole säilinud.

Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser sõnas, et nende koolis spikerdas kaks inimest ja see tuli koolile ootamatusena. Asser lisas, et kõrvuti istunud õpilased kirjutasid üksteise pealt maha.

Asseri sõnul toimus eksam tavaliste mõõtmetega klassiruumis, mitte aulas ega võimlas. Kõik õpilased istusid ühekaupa. Õpilasi oli ruumis umbes 16-18 tükki. Asser lisab, et kool teeb edaspidi pingutusi, et sellist asja rohkem ei juhtuks. Kui midagi muud üle ei jää, lisatakse eksamiruumi videokaamera.

Tallinna Mustjõe gümnaasiumi direktor Olga Barabaner ütles, et on haiguslehel, palus helistada kooli ja pani toru ära. Kohtla Järve täiskasvanute gümnaasiumi direktorit ja Mustamäe reaalgümnaasiumi direktorit ei õnnestunud vaatamata mitmele telefonikõnele kätte saada. Samuti ei vastanud telefonile kummagi kooli õppealajuhatajad.

Kui Innovel tekkis kahtlus, et mõnede õpilaste tööd on maha kirjutatud, küsiti eksamipäeva istumisplaane, et selgitada, millised õpilased istusid eksamipäeval kõrvuti. Selgus, et kahtlustatud õpilased olid enda ees või kõrval istuva eksaminandi pealt töö maha viksinud.

Sanniku soovitusel on mõistlik sooritada eksameid väikestes ruumides, sest nii on parem ülevaade, mida keegi teeb. Kui muud varianti pole, on mõistlik ruumi paigaldada videokaamera. Viimasel on ka oma pluss: kui kedagi kahtlustatakse spikerdamises, aga tegelikult pole õpilane seda teinud, siis on õpilaste süütust videosalvestise abil lihtne tõestada.

Sannik nendib, et eelmisel aastal leidis aset ka spikerdamisjuhtum, kus ülesande lahendus saadeti teisest koolist. Õpilastelt korjati enne eksamit nutitelefonid ära, kuid hiljem selgus, et vahele jäänud õpilastel oli kaasas kaks telefoni. Vahele jäädi seetõttu, et kitsa ja laia matemaatika eksamitöös oli sarnane ülesanne. Eksamitöö kontrollimisel selgus, et kitsa matemaatika eksamit sooritanud abiturient oli maha kirjutanud laia variandi lahenduskäigu.