Kristel Mardisoo (30) palub kohe kohtumise alguses kutsu peene nime Patrickita ära unustada, sest see on üksnes tema passis kirjas. Edaspidi käib jutt Tibust – just sellele vallatule nimele reageerib see tutiga tegelane.

Väike korterikaaslane

Kristeli ja Tibu teed ristusid kümme sügist tagasi, kui Kristel Lõuna-Eestist Tallinnasse ülikooli õppima tuli. Et suurlinna eluga kohanemine hõlpsamalt läheks, otsustas ta võtta koera.

„Olin Tallinna tulles õudne memmekas, kes pidi üksinda elama hakkama. Tahtsin, et koolist koju tulles oleks väike sõber ootamas,“ lausub Kristel.