Merle Palmiste (49) väljendab oma eluküpset, üllatavalt muretut suhtumist kaduvikku, öeldes: "Ma olen kaua juba elanud, jälginud olukordi, õppinud neist. Asjad võivad elus muutuda murdosa sekundi jooksul – eelmisel aastal lahkus ka minu lähiringkonnast nii mõnigi hea kolleeg kurvastavalt ootamatult."

Merle sõnul panevad sellised juhtumid väärtustama enam ka oma aega ja teisi lähedasi. "Paljud mõtlevad, et pigem lahkuvad meie seast vanema põlvkonna inimesed, aga… nojah, tegelikult ei saa nii morbiidsetele teemadele kogu aeg ka mõelda," naerab Merle. Ja väljendab oma eluküpset, üllatavalt muretut suhtumist kaduvikku: "Mis siin ka karta on? Kõik on sellega hakkama saanud. Surm on sama loomulik kui sündimine. Püüan ise lähtuda kadunud Ervin Abeli mõttest – elada tuleb nii, et kui lõpuks kokku kukud, siis kõik arvaksid, et suurest õnnest!"