Olen loomult pessimist, mistõttu läksin esimesele autokontserdile pigem madalate ootustega. Mis side selle publiku ja artisti vahel ikka tekib, kui üks näeb autonumbreid ja teine kuulab lihtsalt raadiot?

Kui oma parkimiskoha kätte sain, siis hakkasin alateadlikult otsime asju, mille kallal viriseda. “Miks autod üle muru peavad sõitma? Mis sellest murust vihmaga alles jääb? Aga mis siis kui mul on uhke madala põhjaga auto? Miks mõned suured autod ka esimestes ridades on?” Isegi ekraan lava kõrval tundus koletult väike. Ei läinud aga 15 minutitki, et mu emotsioonid teise pöörde võtaks.

Sal-Saller astus lavale ja minu üllatuseks oskas publik justkui kokkulepitult teda signaalitamisega tervitama hakata. Tuleb tunnistada, et piinlikult vaikuses lavale tatsanud artist oleks kontserdile kindlasti hoopis teise hõngu andnud. Täpselt seda sama, kõrvulukustavat signaalitamist hakati järjepidevalt kordama iga laulu lõpus. (Vaata videot.)

Apollo oli külastajate juhendisse märkinud, et ohutulesid tuleb kasutada probleemide korral meeskonna tähelepanu püüdmiseks. Automootor pidi aga väljas olema ja need olid ainus viis, kuidas artistile laval kaasa elada, seega sellest reeglist ei jäänud peagi midagi alles. “Kui eriti rajuks läheb, siis tulevad kaugtuled jah? Ma pean ka alles õppima seda keelt,” naljatas Sal-Saller publiku lahendustele kaasa. Muidugi oli tal õigus ja lõpuks möllasid kõik, nii signaalid, ohutuled kui kaugtuled. “Teate seda filmi “Autod”? Vot ma oleks nagu seal filmis nüüd, nii lahe,” tõi Sal-Saller välja eriti leidliku võrdluse.

Pean tunnistama, et see side artistiga, mille puudust ma nii väga kartsin, oli lõpuks tugevam kui mõnel varasemal kontserdil, kus laulja otse minu ees hüpanud on. Ilma tilgagi alkoholita ja oma autodes peidus istuvad eestlased on vaieldamatult tõelised peoloomad. Laulja ettepaneku peale pisteti ka käed akendest välja, mis jättis veelgi rohkem mulje justkui autod ise oleks tantsima hakanud. (Vaata videot.)

Kuigi publiku tagasiside oli vähemalt oma autost vaadates kohe võimas, siis kontserdi viimaste laulude järel pidin tõdema, et algus oli kõvasti tagasihoidlikum. Ometi oli midagi, mis lõpuni painama jäi. Võib-olla oleks näiteks ooperit tunduvalt lihtsam kuulata autos istudes, kuid Smilersi fänn soovib hüpata. “Meil võiks veel tänapäeval olla need hüppa vedrustusega Ameerika autod,” tõdes ka Sal-Saller ise. Sarnaselt kentsaka maigu jättis autode hulk väljakul. Eestlane on harjunud, et kogu Lauluväljak on paksul rahvast täis, kuid mõned read korralikult pargitud autosid oli justkui pärastlõunane sõprade kogunemine. Samas on see ilmselt harjumise asi ja jahmatavaid massiüritusi veel niipea ei näegi ning tõeline fänn võib ka autos kaasa laulda ja katuseluugist näppu visata.

Omamoodi veidra efekti tekitas ka õues ja autos oleva heli kontrast. Pean tunnistama, et mul polnud aimugi, kui palju kõlarid kontserdil rolli mängivad. Sellest olenemata leidus hulgaliselt koertega jalutajaid ja lastega pargis lõbutsejaid, kes aedade taga kontserti ka nii vaikse heliga olid nõus kuulama. Ehk on see uue ajastu märk? Kui varem võis Lasnamäel mõne sõbra korterist etteastet kuulata, aga ei näinud, siis nüüd võib näha, aga ei kuule. Tuleb aga tunnistada, et sagedus, millega heli raadiosse lasti, oli avalikult teada, mistõttu oleks kogu etteastet saanud ilmselt nautida ka telefoniga lähedal murulapil peesitades. (Vaata videot.)

Külastajatele snäkke pakkus tavapäraste Saku telkide asemel Bolt Food. Kuigi juhend tundus esmapilgul pigem keeruline, siis selgus, et nagu minule kombeks, oli tegu pigem lihtsalt ülemõtlemisega. Kordagi ei jäänud silma, et kulleritel oleks tekkinud raskusi autode leidmisega. Kottidega sihitult tormavaid jalgrattureid autode vahel ei olnud.

Tallinn, 15.05.2020. Ansambel Smilers esines Apollo autokinos Tallinna lauluväljakul.

Paar soovitust, millele järgnevatel kontsertidel tähelepanu pöörata:

  • Tulede asemel peaks leidma midagi muud, et probleemide korral meeskonna tähelepanu tõmmata.
  • Raadiojaama ja ekraani võib kasutada ka juhiste andmiseks. Ehk oli tegu esimese korra teadmatusega, kuid kontserdi lõpus jäi silma nii mõnigi eksinud auto, mille kõige suurem hirm oli ööseks lauluväljakule kinni jääda. Reguleerijad kippusid sellise hirmu korral teiste autode tagant täiesti märkamatuks jääma.

Anna meile kommentaariumis teada, kuidas sulle kontsert meeldis.