"Mis mind Andrese juures nii-öelda põlvist nõrgaks lõi... silmad, põhjatud sinised silmad!

Lavaka sisseastumiskatsetega samal suvel olin kogemata kombel sattunud mängima Valentin Kuigi noortefilmi "Perekonnapildid". Seal me Andresega tutvusime. Suvi otsa olid ühised võtted. Filmiraha tuli veel Moskvast, aega võtteid teha oli küll ja küll. Oli ilm pilves või puudus kellelgi õige tuju, lihtsalt ootasime. Nii pesitsesime terve suve meeleolukalt seal Tõrva järve ääres võtetel. Ööbisime kogu kambaga Helmes ühiselamus. Võtted jätkusid veel septembrissegi. Pabistasime ja põdesime Andresega, kuidas seda teatrikoolis kursusejuhendaja Komissarovile öelda. Ise polnud veel koolipinkigi jõudnud, kui juba "mingid filmitähekesed" valmis.

Siis vahepeal sattusime käima lausa neljakesi, Andrese naabripoiss sobis hästi minu pinginaabriga. Nojah, tuleb tunnistada, et peagi moodustasime Andresega oma kursuse esimese paarina "itaalia perekonna". Kaks tuliselt temperamentset, oli meil kogu aeg ikka ka mingi jama omavahel teemaks kitkuda. No mille üle kaks noort tuliselt vaidlema lähevad – palju põhjust pole vaja. (Naerdes.) Ei, muidu oli Andres väga rahulik poiss.

Meil lihtsalt läks nii, et teatrikool läbi, lõppes ka see meie lugu. Mina suundusin meie kursuse enamikuga tööle Ugalasse, Andresest sai näitleja Linnateatris...

(Küsimuse peale, kas romantiline laulumees talle ka ballaade-serenaade pühendas, vangutab Kaili naerdes pead.) Ei-ei, minu kuulata jäid lauluharjutused. Tema "kas sobib või ei sobi" küsimuste peale ei osanud mina midagi kosta. Kui ta neid laule siis kusagil esitas, vaatasin üllatusega – "okei-ii!", kuidas hordide kaupa kõik naised olid maoli maas ta ees. (Naerab.) Eks pillimänguga jõudis ta paljude südameni, aga meid ühendas teine liin, muusika polnud määravaks. No niisugune tore ja lõbus poiss oli. Talle tüdrukud ikka väga meeldisid!

Andresel aga oli ja on nõrkus igasugu tehniliste vidinate vastu. Väga vajaminevaid asju on tal vöö täis riputatud ja taskud täis paigutatud. Välgumihkleid, nuge ja muid õudselt vajalikke asju soetab ta kogu aeg ja kannab enda küljes tohutu kirega."