Õhtu oli sedavõrd meeleolukas, et ununes koroona-aeg, alkoholipiirangud ja kaks korda kaks meetrit distantsi hoidmine.

Õhtujuht Marko Reikop andis korduvalt lavalt teada, et kiirustage, seltsimehed, kiirustage – kell 23 lõpeb alkoholi müük ja kes ei taha kuiva suud kannatada, see varub ette. Mis tähendas, et enamik kaunilt kaetud laudu olid lookas hinnaliste šampanjapudelite, punase ja valge veini ning konjaki all. Kõike ei jõutudki ära juua, lahkudes jäid paljud pudelid laudu kaunistama, aga see-eest oli piduliste meeleolu erakordselt ülev.

Teiste hulgas lasi sel õhtul lipsu lõdvaks ka muidu alati tõsise hoiakuga ja teravalt salvav Martin Helme. Inimesed, kes teda sel peol nägid, ei tundnud rahandusministrit ära – ta oleks nagu ümber vahetatud.

Range hoiakuga ministrist oli saanud lõbusalt jalga keerutav, ennastunustavalt kätega vehkiv, laulusõnu kaasa hõikav, hüppav ja kargav tantsulõvi, kes toetas vahepeal oma väsinud näo abikaasa rinnale. "Ikkagi inimene!" kommenteerisid peokülalised lõbusalt, vaadates tuikuva sammuga mööda peosaali liikunud Martin Helmet, kes andis pisut pehme keelega intervjuusid ka kohal olnud Kanal 2 reporterile.

Pidu oli tõesti hea ja loodetavasti ei olnud ka rahandusministri peavalu järgmisel hommikul väljakannatamatult suur. Esmaspäeva hommikul jagas ta igal juhul juba selgitusi Ameerika advokaadi Louis Freeh küsimustes. Järgmiste lõbusate pidudeni, Martin!