"Pereäri"

Beni isa Jerry oli juudi päritolu, kelle pere emigreerus USAsse Poolast ning Kesk-Euroopas asuvast ajaloolisest Galiitsia piirkonnast. Beni ema Anne Meara oli iiri-katoliku perekonnast, kuid vahetas Jerryga abielludes usku ning hakkas reformeeritud juudiks. Kuigi nad ei olnud kunagi väga religioosne pere, siis tähistasid nad Hanukkah’t ja jõule ning Ben Stilleril oli ka Bar Mitzvah. Näitleja, režissööri ja stsenaristi Ben Stilleri vanemad küll praeguseks meie seast lahkunud, kuid nende mõju poja karjäärile jääb igaveseks alles.

Tema vanemad võtsid poja tihti oma esinemistele kaasa, seal hulgas “The Mike Douglas Show-le”, kui poiss oli kuue-aastane. Stiller ise on enda kasvamist nimetanud ebatavaliseks: “Mingis mõttes oli see meelelahutusmaailma kasvatus - palju reisimist, palju hiliseid õhtuid - seda ei saa kindlasti traditsiooniliseks nimetada.”

Ben Stilleri isa Jerry. Foto: Scanpix

Ka Ben Stilleri õde Amy on näitlejapisikuga nakatunud. Stiller on teda kasutanud mitmes oma projektis, nt “Reality Bites”, “DodgeBall: A True Underdog Story” ja “Zoolander”. Viimases nendest mängis ka eestlane Johann Urb. Stilller hakkas juba varajases lapsepõlves filmitegemise vastu huvi näitama, kui tegi koos õe ja sõpradega mitmeid lühifilme.

Esimesed rollisooritused

Üheksa-aastaselt tegi Stiller oma näitlejadebüüdi, osaledes ema kõrval kaasa lühikest aega kestnud telesarjas “Kate McShane”. Hilistel seitsmekümnendatel hakkas Stiller rohkem näitlejatööd tegema ning tema panus näitlejana kasvas. Tolle kümnendi lõpus kuulus ta New Yorgi esimesse vaid lastest koosneva teatritruppi. Ta mängis mitmes erinevas produktsioonis, kaasa arvatud pearolli lavastuses “Kaval Jack ning maagiline oavars”.

Keskkoolis käies nägi Stiller telesaadet “Second City Television”, mis inspireeris teda sketšikomöödiaid tegelema. Samal ajal kuulus Stiller ka punk-rock bändi Capital Punishment, mis andis 1982. aastal välja ka albumi. Bändi bassimängija Peter Swannist sai hiljem Arizona apellatsioonikohtu kohtunik. Bänd tuli 2018. aastal taas kokku ning anti välja mini-album ehk EP nimega “This is Capital Punishment”. EPga tähistati iga-aastast plaadipoodide päeva.

Stiller käis põhikoolis The Cathedral School of St. John the Divine ning 1983. aastal lõpetas keskkooli Calhoun Schoolis. Ta hakkas esinema kabaree-showdes olles soojendusesineja kabaree-sireenile Jadin Wongile. Pärast seda reisis ta teise riigi otsa ning liitus filmitudengina University of California, Los Angelesega (UCLA). Kuid vaid pärast üheksat kuud jättis ta kooli pooleli ning kolis tagasi New Yorki. Ta hakkas võtma näitlejakursuseid, käis prooviesinemistel ning püüdis endale leida agendi.

Suurele lavale murdmine

Kui Stiller oli umbes 15-aastane, siis teenis ta rääkiva rolli seebiooperis “Guiding Light”, kus ta pidi ütlema vaid ühe lause. Hilisemas intervjuus kirjeldas Stiller enda sooritust “kehvana”. 1986. aastal sai ta osa John Guare Broadway lavastuses “The House of Blue Leaves”, kus tegi kaasa ka John Mahoney. Lavastus teenis neli Tony auhinna nominatsiooni.

Teatrilavastuse ajal jätkas Stiller filmide lavastamisega. Ta lõi libadokumentaali, mille peaosas tegi kaasa just Mahoney. Film võeti meeskonna poolt hästi vastu ning ta tegi libadokumentaalile järje, luues 10 minutilise paroodiafilmi Martin Scorcese filmist “Color of Money”. Tema filmis, mille pealkiri oli “The Hustler of Money”, mängis Stiller Tom Cruise’i tegelast ning Mahoney võttis enda kanda Paul Newmani rolli. Piljardipetturite asemel aga mängiti hoopis bowlingu-pettureid. Lühifilm tõmbas sketšikomöödia “Saturday Night Live” tähelepanu ning näitas seda 1987. aastal. Samal aastal pakkus sketšisaade Stillerile ka kirjutajana tööd.

Teles läbimurret tehes jäi Stiller silma Steven Spielbergile, kes pakkus talle võimaluse osaleda tema filmis “Empire of the Sun”. 1989. aastal hakkas Stiller “SNLis” täiskohaga kirjutajaks ning esinejaks. Aga kuna saade keelas tal edaspidi lühifilme teha, lahkus Stiller vaid pärast nelja episoodi. Saates lahkumise järel pani ta kokku lühifilmi “Elvis Stories”, mis rääkis loo väljamõeldud tabloidist, mis kajastas rokkari Elvis Presley märkamisi pärast tema üle riigi.

Avaldas suurele bossile muljet. Foto: Scanpix

Paroodiast oma showni

Filmis tegid kaasa tema sõbrad John Cusack, Jeremy Piven, Mike Myers, Andy Dick ja Jeff Kahn ning seda võis lugeda küllaltki edukaks. Sellele järgnes MTV jaoks tehtud muusikavideo “Going back to Brooklyn”, mis parodeeris LL Cool J hiljutist hitti “Going back to Cali”.

Muusikavideo järel sai Ben Stiller võimaluse järgmiseks läbimurdeks. MTVle pakkus “Back to Brooklyn” niivõrd palju muljet, et nad tellisid Stillerilt 13 episoodi saate jaoks, mis kasutas eksperimentaalset “video-arvuti” formaati. “The Ben Stiller Show” koosnes komöödiasketšidest, muusikavideost ning parodeeris tuntud telesaateid, muusikastaare ning filme. Saate peaosas oli Stiller koos Jeff Khani ja Harry O'Reillyga. Lisaks tegid seal kaasa ka Ben Stilleri vanemad ning õde.

Kuigi see saade katkestati vaid pärast ühte hooaega, siis sai Stiller võimaluse jätkata samanimelise saatega Foxi telekanalis 1992. aastal. Telekanal näitas 12 episoodi ning viimane osa avaldus hiljem komöödiakanalil Comedy Central. Saate põhikirjutajad olid Stiller ning Judd Apatow ning selles tegid kaasa peale Stiller enda ka Janeane Garofalo, Andy Dick ja Bob Odenkirk.

"Better Call Saul" ja "Breaking Bad" täht Bob Odenkirk alustas filmimaailmas koos Ben Stilleriga. Foto: Scanpix

Terve saate ajaloo jooksul oli selle vaadatavus väike ning reitingud madalad, seda vaatamata asjaolule, et pärast selle lõpetamist teenis Foxi versioon “The Ben Stiller Show” Emmy kõige paremini kirjutatud varietee või muusikalise programmi kategoorias.

Töö lavastajana

1990. aastatel sai Stiller võimaluse lavastada ka enda esimene suurfilm. Kümnendi alguses tegi ta lühirollides kaasa filmides nagu “Stella”, “Highway to Hell” ning “The Nutt House”. 1992. aastal sai Stiller enda kätte Helen Childlessi kirjutatud film “Reality Bites” stsenaariumi. Stiller pühendus järgmised 18 kuud, et koos Childlessiga stsenaarium ümberkirjutada, selle tegemiseks raha leida ning näitlejaid palgata.

Film esilinastus 1994. aastal ning peale režissööritöö oli tema ka üks peaosalisi. “Reality Bitesi” produtseeris Danny DeVito, kes lavastas 2003. aastal Stilleri filmi Duplex” ning produtseeris 2004. aasta filmi “Along Came Polly”. “Reality Bites” teenis avanädalavahetusel rekordilise kinokassa ning sai kriitikutel mitmekülgseid arvustusi.

“Reality Bitesile” järgnesid mitmed suuremad ja väiksemad filmirollid, kuni 1996. aastal tekkis Stilleril taas võimaluse lavastaja rolli astuda. Siis oli tema teha film “Kaablukutt”, Jim Carreyga peaosas. Stiller tegi taaskord enda filmis kaasa, mängides kaksikuid. “Kaablikuti” arvustused olid kesised, kuid kogu produktsioon oli meeldejääv, kuna Jim Carreyle maksti rollisoorituse eest tol ajal kõige suurem summa - 20 miljonit dollarit.

Ben Stiller lavastas filmi, mille eest Jim Carrey teenis kopsaka teenistuse. Foto: Scanpix

Koostöö sõpradega

Filmil oli veel üks mõju. Seda tehes kohtus Stiller hilisemate “Frat Back” liikmete Jack Blacki ning Owen Wilsoniga. Tegu oli grupiga tuntud näitlejatest, kes mängisid koos paljudes filmides. Peale eelneva kolme kuulusid sinna ka Oweni vend Luke Wilson, Vince Vaughn, Will Ferrell ning Steve Carell.

1996. aastal palkas MTV Ben Stilleri juhtima VH1 moeauhindu. Koos “SNLi” kirjutaja Drake Satheriga loodi auhindade jaoks komöödiasketš meesmodellist nimega Derek Zoolander. Tegelaskuju võeti niivõrd hästi vastu, et ta lõi 1997. aasta moeauhindadeks uue lühifilmi. Ka see oli edukas ettevõtmine ning Stiller otsustas viimaks Zoolanderist teha eraldi filmi.

1998. aastal jättis Stiller lavastamise mõneks ajaks kõrvale ning osales koos Cameron Diazega filmis “There’s Something About Mary”. See oli ka aasta, kus Stiller hakkas tegema rohkem tööd ka draamarindel, mängides filmides nagu “Zero Effect”, “Your Friends & Neighbors” ja “Permanent Midnight”. See oli periood, kus Stiller hakkas üha enam koostööd tegema “Frat Back” liikmetega.

Viimaks ka suur hitt

Aastal 2000 mängis Stiller filmis “Meet the Parents”, kus tema rolliks oli meesõde Gaylord “Greg” Focker. Filmis tegi kaasa ka Robert De Niro. See võeti kriitikute poolt hästi vastu, teenis rahvusvahelises kinokassas enam kui 300 miljonit dollarit ning tehti hiljem ka kaks järge.

Ben Stiller sai oma kauaoodatud superfilmi koos Robert De Niroga. Foto: Scanpix

Aasta hiljem lavastas ta oma kolmanda filmi ja seda meesmodellide maailmast rääkiva “Zoolanderi”. Selles tegid lühiosades kaasa mitmes kuulsused nagu Donald Trump, Paris Hilton, Lenny Kravitz, Heidi Klum ja David Bowie. Filmi keelati näidata Malaisias, kuna selle sisu rääkis riigi peaministri atendaadikatsest. Lisaks eemaldati filmist digitaalselt ka New Yorgi kaksiktornid pärast 11. septembri terrorirünnakut.

“Zoolanderile” järgnesid mitmed kesised ja ebaõnnestunud filmiprojektid koos oma sõpradest näitlejatega. Stiller osales mitmes telesaates ja -shows, kuid aastaid millegi erilisega silma ei paistnud. See muutus aastal 2008, kui ta lavastas, kirjutas ning mängis peaosa džunglikomöödias “Tropic Thunder”. Filmis tegid kaasa ka oma karjäärile uue hingamise andnud Robert Downey jr ning Jack Black, kellega Stiller oli selleks ajaks juba mitu korda koostööd teinud. Filmist sai megahitt, mis võeti kriitikute poolt hästi vastu ning teenis kinokassas ligi 200 miljonit dollarit.

Stilleri viimane rollisooritus pärineb selle aasta õuduskomöödiast “Hubie Halloween”, Adam Sandleri film, kus Stiller mängib sanitari Hal L-i. Sama tegelaskuju mängis Stiller ka filmis “Happy Gilmore’is”.

Isiklik elu

Ben Stiller oli karjääri alguses suhtes mitmete näitlejannadega nagu Jeanne Tripplehorn, Calista Flockhart ja Amanda Peet. 2000. aasta mais abiellus Stiller näitlejanna Christine Tayloriga Hawaiil toimunud tseremoonial. Paar kohtus Foxi telekanalile loodud sarja “Heat Vision and Jack” pilootosa võtetel, kuid saade kunagi eetrisse ei läinud. Küll aga mängisid nad koos filmides nagu “Zoolander”, “DodgeBall: A True Underdog Story”, “Tropic Thunder” jne.

2017. aastal teatas paar ühisavaldudes, et nad lõpetavad oma 17 aastat kestnud abielu. Stilleril ja Tayloril on kaks ühist last.

Ben Stiller oli abielus 17 aastat. Foto: Scanpix

Stiller tegeleb palju heategevusega. 2001. aastal osales ta kuulsuste versioonis “Kes tahab saada miljonäriks?”, võites ALSi vastu võitleva organisatsiooni jaoks 32 000 dollarit. Ta vastas valesti 250 000 dollari küsimusele ning pidi selle tõttu leppima väiksema summaga. Stiller toetab rahaliselt ka mitmeid laste tervise eest võitlevaid ning AIDSi vastast organisatsiooni. Lisaks on ta ka aktiivne loomade õiguste aktivist.

Terviseprobleemid

Stiller on poliitiliselt sarnaselt paljudele meelelahutuses töötavatele inimestele liberaal, toetades demokraatide parteid. Ta on annetanud raha mitmed demokraadist presidendikandidaadi toetuseks, nt John Kerry (2004), Barack Obama, John Edwards ja Hillary Clinton.
Stiller on tunnistanud, et tema karjääri on tugevasti mõjutanud Robert Klein, George Carlin ja Jimmie Walker. Ta on ka suur Star Treki fänn ning hea jäljendaja, olles aastate jooksul parodeerinud näiteks Bono, Tom Cruise’i, Bruce Springsteeni ja David Blaine’i.

2010. aastal diagnoositi Stilleril Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos, mille ta sai enda arvates, kui külastas Nantucketi linna Massachusettsis. Aga sellega tema terviseprobleemid ei lõppenud. 2014. aasta juunis diagnoositi Stilleril eesnäärmevähk, kuid juba kolm kuud hiljem septembris teatati pärast edukat operatsiooni, et vähist saadi lahti.

Ben Stilleril on samal päeval sünnipäev mitmed tuntud ajaloolise tegelase ja meelelahutajaga, nt Briti poliitiku Winston Churchill (sündinud 1874), USA kirjanik Mark Twaini (sündinud 1835), Briti telesaatejuhi Lorraine Kelly (saab 61-aastaseks), endise jalgpalluri ja praeguse telesaatejuhi Gary Linekeri (60), näitleja Kaley Cuoco (35) ja meediapersoon Chrissy Teigeniga (35).