"Taustaks sedapalju, et teatavas mõttes pean tänaseid teletegijaid senini oma kolleegideks, sest ise on sama tööd elus tehtud ja sama leiba söödud," märgib Kingo, kelle sõnul nende tänane saatus puudutab veidi ka teda. Ta toob näite, kuidas kapitalismi jõudmine Eesti Televisiooni tõi sealgi kaasa räige koondamiste laine ning ka tema jäi tookord selle teerulli alla.

Kingo mõtiskleb oma kirjutises selle üle, kuidas paljud noored ihkavad saada küll telestaarideks, kuid paljuski ei oska nad arvestada telemaailma tumedate telgitagustega. "Kaasajal on töösuhe muutunud projektipõhiseks: sind palgatakse näiteks aastaks midagi tegema, aga keegi ei anna sulle garantiid, et sa saad sama teha ka aasta pärast. Igal hetkel võidakse sind lihtsalt vallandada - kas leping lõpetada või siis sinuga uut lepingut mitte sõlmida. Ja kui nii juhtub, siis jääb ambitsioonika ja unistusi täis noore hinge parandamatu haav - ta lihtsalt põlati ära ja tõsteti ukse taha. Ning seletusi ei anna keegi. Ainus seletus on rahalised huvid, majanduslik otstarbekus," selgitab endine ajakirjanik.

Lõpetuseks on Kingol kolleegidele oluline sõnum: "Võidelge enda eest, kui saate. Kui aga ei saa, olge mehised ja minge oma eluga edasi. Teist varianti teil ju pole."