Aus arvamus ehk 5 kriitilist tähelepanekut folgilt

Folk hakkab oma otsi kokku tõmbama ning nii on hea aeg kokku võtta ka sealt saadud emotsioonid - peamiselt need, mis muusikaarvustuse valdkonda ei kuulu, kuid ometi kontserdi ja ürituse elamusele väga palju juurde annavad. Aga ka võtavad.

Pärimeeter pärsib

Uus leiutis, mis töllid, ossid ja joodikud hoiab küll eemal ja on tore, kuid mis võrreldes varasemaga muudab festivali kinnisemaks ja piirab vaba festivaliõhkkonda, mida folgile otsima minnakse. Folgimüüt enam kinnitust ei leia.

Esoteeriline publik on kadunud

Folk ei ole enam nagu kõikide Eesti subkultuuride suvepäevad. Puuduvad väga eriilmelised ja kirevad inimesed, kes just seal alati kohtusid. Selle asemel on tekkinud hulk 20ndates eluaastates ja Eesti mõistes ülihead kuupalka teenivad inimesed, kes saavad endale lubada mõnepäevast väljasõitu.

Linnas festivali ei ole

Festival on koondunud lossimägedesse, linn elab oma tavapärast elu. Jõmmid joovad päeval rannas ja öösel linnas – turvaline tunne ka ei ole.

Vesi on ülehinnatud (ja alahinnatud on vajadus seda suures koguses tarbida)

Kõige tavalisem Aura vesi, mille pool liitrit poes 40 senti umbes nõuab, maksab gaseerimata kujul 1,5 eurot (ehk 23 krooni!). Gaseeritud vee eest tuleb kindlasti 2 eurot välja käia. Kas pole fantastiline, et sa saad maksta 7 lisakrooni vees olevate mullide ehk õhu eest.

Sissepääsus puudub ka kindel reeglistik - valikuliselt lastakse sisse inimesi, kel oma veepudel kotis.

Arvestades kuuma ilma on aga vee vältimine võimatu. Kullaauk kaupmehele, ei muud.

Toredat ka! Programm on hea

Parimad esinejad tulevad Zimbabvest ning Ameerikast, Mongooliast Bulgaariast ja veel müstilisematest kohtadest.

Kui folgile ei pääsenud või lihtsalt kõikjale ei jõudnud, väärivad järelevaatamist Fluxus, Vilons Barbares, Nikns Suns, Black Umfolos, ning Water Tower Bucket Boys.

Muide! 1,5-leheküljeline kriitiline ning pildirohke folgiarvustus ootab Sind esmaspäevases Eesti Päevalehes!