Teiseks oluliseks sihiks on Eesti Laulu produtsendi Heidy Purga sõnul võistluse jätkusuutlikkuse tagamine.

"Varem toimus meil Eurovisiooni kohalik eelvoor, mis olid tihedalt põhivõistlusega seotud. Nüüdsest on meil uus laulukonkurss Eesti Laul. Ning kui ühel päeval otsustatakse, Eurovisioonist mitte osa võtta, saab Eesti Laul jätkuda olulise popmuusikasündmusena," lisab Purga. Tema sõnul tähendab see otseselt suuremat sõltumatust.

Ühes sellega soovitakse asetada varem Euroopal asunud rõhk taas kodumaale.
Oluline on riigisisene laulukonkurss ja siinsete artistide toetamine ning neile võimaluste loomine.

Uued tulijad
Sellel aastal esmakordselt laiema avalikkuse ette kerkinud ansambli StereoChemistry jaoks olid näiteks muutused kontseptsioonis määravaks teguriks, miks otsustati osaleda.

"Eesti Laulu suureks erinevuseks võrreldes Eurovisiooniga on selle suunitlus ja eesmärk. Kui Eurovisiooni eelvooru esitati enamasti lugusid, mis olid tehtud spetsiaalselt sarnases formaadis, siis Eesti Laul üritab anda ülevaadet Eesti muusikamaastikul toimuvast.
See loob stiimuli paljudele artistidele esitamaks oma lugusid Eesti Laulu konkursile, kartmata, et neile peaks külge jääma eurobändi kuvand ning loob Eesti ansamblitele ja lauljatele võimaluse väljendada end just sellisel kujul ning žanris, milles nad tunnevad end loomulikult," selgitab StereoChemistry solist Holger Tilk.

Tema sõnul pakub Eesti Laul igale bändile võimalust näidata oma iseloomu ning jõuda oluliselt laiema kuulajaskonna ette.
"Tulevikku silmas pidades on tegemist ainulaadse hüppelauaga nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks näitame, et julgeme olla eesrindlikud, mitte sabassörkijad ka Eurovisiooni üldkontseptsiooni silmas pidades. Ei ole võimatu, et kunagi teatakse Eestit kui riiki, mis päästis Eurovisiooni," märgib solist.

Eesti Laulu korraldajatel endi sõnul millegi päästmisplaane otseselt ei peeta, kuid uut suunda soovitakse süvendada ja jätkata ka tulevatel aastatel.

Konkurss peab tooma ülevaate kohalikust muusikast ning andma oma panuse selle arengusse.

Miks on Eesti Laul vajalik?
Eesti Laulu žüriis osalenud raadio Elmar peatoimetaja Owe Peterselli sõnul on vastus küsimusele miks on Eesti Laul vajalik ilmselge - see on väljund Eesti heliloojatele ja muusikutele.

"Konkursi teisenemine on kaasa toonud nö stiililise avatuse. Tänavused laulud tõestavad seda ilmekalt - Chalice "Nelikümmend", Köök ja Kaire Vilgats "Üürnik", Lowry "You Aint What I Need", StereoChemistry "Öösiti Kõndides".
Tegelikult on märke ka sellest, et Eurovisioon tervikuna muutub veidi avatumaks ning lauluvõistlusel ei kuule enam vaid kummalistesse raamidesse nimega "eurolaul" pressitud üllitisi," räägib Petersell.

Tema sõnul on igasugune võistlusmoment alati tegutsemapanev ajend ja selle konkursiga kaasnev meediatähelepanu võib anda muusikute karjäärile päris korraliku tõuke.

Eesti Laulul oma koht
Muusikakriitik Valner Valme sõnul peab Eesti Laul tooma esile head kodumaised lood.
"Ajal, mil „Seitse vaprat“ on telerist kadunud, bändide asemel võistlevad koorid, superstaarisaade kipub ära jääma ning Eesti popi osa peaks TV-s justkui täitma ärimehed ja poliitikud, kes laulavad koos tähtedega, on Eesti Laul hädavajalik.
Ja asi polegi selles, kes neist saab Moskvasse, need kümme lugu jõuavad igal juhul väärikas formaadis telesõudesse Eesti Televisioonis," räägib Valner.

"Tulekski aru saada, et Eesti Laul on oluline Eesti inimestele ja artistidele. Liiati, kui need kümme laulu ei ole traditsioonilises eurolaulu "kangutatud ballaadide" laadis, vaid on iseseisvad tänapäevased poplood ka ilma Eurovisioonita," lisab kriitik.

Eesti Laul jätkab
Korraldajate hinnangul ei ole Eesti Laul tänaseks kindlasti valmis produkt, vaid pigem kasvab ja areneb.
Tulevikus loodetakse kaasata veelgi rohkem uut ja huvitavat kohalikust muusikamaailmast ning tuua see kuulajate ja vaatajateni.

"Loodetavasti mõjub uus lauluvõistlus nii tegijatele kui jälgijatele positiivselt," avaldab arvamust Eesti Laulu produtsent Heidy Purga.