Eesti Laulu poolfinalist Mia: elu on õpetanud mitte ülbitsema!

 (2)
Eesti Laulu poolfinalist Mia: elu on õpetanud mitte ülbitsema!
Foto: Pressimaterjalid

Eesti Laulu üks kahekümnest poolfinalistist on Kersti Kukk artistinimega Mia, kelle lugu "Bon Voyage" on vaid üks paljudest, mis tema uuelt plaadilt võistlusele võisid sobida. Publikule antud intervjuus räägib Mia, kuidas juba ainuüksi võistlusel osalemine on karjäärile tublisti kaasa aidanud.

Oled Eesti Laulu karussellil värske veri kõigi nende hulgas, kes selle võistluse "püsikliendid" on. Mil määral on sellel võistlusel osalemine Sinu tuntust kasvatanud?

No seda on praegu veel raske öelda, aga see väga hea võimalus enda laiemale publikule tutvustamiseks. Ka neile, kes muidu ei vaataks, kuulaks ega tunneks huvi. Võib öelda, et poolfinaali saamine on juba võit omaette. Esimene kord ikkagi, väga hea meel on selle üle ja tunnen, et huvi on minu tegemiste vastu kasvanud.

Miks otsustasid osaleda just looga "Bon Voyage"? Su uuel plaadil on ju palju sobivaid lugusid.

Kusjuures, saatsimegi tegelikult kolm lugu, millest kaks olid eestikeelsed. See oli aga lugu, mis osutus valituks, mu sisetunne ei valetanud, panin ise ka lootused just sellele. Mulle meeldib "Bon Voyage'i" sõnum ja täna hakkame filmima ka videot sellele, et visualiseerida ühte varianti sisu edastamiseks. Lugu ise on lihtne, seega igal inimesel peaks tekkima ettekujutus, kui ta natuke nende sõnade üle mõtleb.

Keda pead oma suurimaks konkurendiks? Keda kardad, keda imetled?

Tundub, et konkurents on üldse väga kõva. Üks favoriite on kindlasti Ott Lepland ja tema armas lugu "Kuula". Veel meeldivad Lenna lugu "Mina jään", Tenfold Rabbit "Oblivion" ja August Hundi "Tantsulõvi".

Jutusta mõni lõbus lugu sellest, kuidas sind on ära tuntud? Kas on palju fänne, kes astuvad julgelt ligi ja küsivad tänaval või poejärjekorras autogrammi?

Tead, estlased tavaliselt nii julgelt ei tule ja pigem kihistavad omaette. Esinemistel on küll tuldud garderoobi ukse taha seisma. Ükskord kaks suurt fänni lausa kiljusid ja kui ma lõpuks turvatöötaja kutsumise peale välja tulin, siis tõsteti mind eufooriahoos lausa õhku. Selliseid lahedaid kommentaare on ka pillutud, et "kas pahkluud valutasid ka, kui taevast alla kukkusid" vihjena mu endisele artistinimele. (Ingel Mia toim.)

Kui paljud muusikud muutuvad tuntusega enesekindlamaks ja ülbemaks, siis Sina oled täpselt samasugune kui enne. Kas püüad teadlikult kahte jalga maa peal ja pea pilvedest eemal hoida?

Ma ise tahaks ka öelda, et olen endaks jäänud. Ütleme nii, et mul on elus nii palju juhtunud, mis elu põhiväärtused selgeks on teinud, et ma tean, mis on oluline ja mida ka teistes tasub hinnata. Seetõttu pole kuulsus midagi sellist, mis eraldi eesmärgiks või saavutuseks oleks. Mõistan, et artistina on oluline olla inimeste jaoks olemas ja kusjuures olen tõesti saanud palju kommentaare stiilis, et "sa polegi üldse ülbe". Huvitav, et inimesed on meeldivalt üllatunud ja ma ei saagi aru, kas see tuleneb mingitest stereotüüpidest, mis n-ö kuulsusi iseloomustab. Ma olen ise ka tutvunud mõne tuntud inimesega, kes on osutunud väga toredaks ja soojaks!