“Eesti Televisiooni tiim on veel eelmisest aastast niiöelda soe ja meie oleks olnud kohe valmis alustama Eurovisiooni ettevalmistustega,” ütles Eurovisiooni lauluvõistluse produtsent Paadam BNS-ile.

Ta lisas, et Eesti võidu korral ei oleks Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine sõltunud siiski ainult Eesti Televisioonist, vaid ka riik oleks omalt poolt pidanud raha juurde eraldama, kuna ettevõtmine oleks kulukas.

Riias toimunud lauluvõistluse korraldust hindas Paadam kõrgelt.

“Ma ei saa Tallinnas ja Riias toimunut võrrelda, kuna osalesin mõlema lauluvõistluse korraldamises, kuid kokkuvõttes olid mõlemad heal tasemel korraldatud,” ütles Paadam BNS-ile.

Eesti Televisiooni välissuhete juhi Paadami sõnul esines Eesti esindaja Ruffus väga hästi ja Eesti võistluslaulu teleülekanne oli korralik.

“Kuid Eurovisioon ei ole spordivõistlus, kus saab tulemusi üheselt hinnata, ning inimeste maitset on väga raske ennustada. Kui vaadata esikolmikusse tulnud Türgi, Belgia ja Venemaa laulu, siis olid need kõik väga erinevad,” lausus ta.

Paadam märkis, et Eestil on kehvast 21. kohast hoolimata võimalik siiski järgmisel aastal Eurovisiooni finaalkontserdile pääseda, kuna 2004. aastast muutub lauluvõistluse formaat.

Järgmisest aastast saab Eurovisioonist kahepäevane üritus, kus finaalile eelneb päev varem toimuv poolfinaalsaade.

Uus formaat teeb Eurovisioonil osalemise võimalikuks kõigile 39 riigile, kes tänaseks on avaldanud soovi lauluvõistlusel kaasa lüüa.

Pääs 24 finalisti hulka on automaatselt tagatud kümnele eelmise aasta paremale ja Eurovisiooni “suurele nelikule“ — Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniale ja Suurbritanniale. Ülejäänud kümme finaali pääsejat otsustatakse päev varem poolfinaalis. Praegu pole veel lõplikult selge, kuidas täpselt poolfinaal välja hakkab nägema ja kuidas televisioon seda üle kannab.