Filmitalgud: Kuidas kujutada pseudo-machot?

12. - 13. märtsil toimus Valtus Filmitalgute stsenaariumilaager, kuhu kogunesid need inimesed, kes soovivad sündiva ulmedokumentaalfilmi juures luua vundamenti ehk kirjutada stsenaarium, mille elluäratamise nimel hiljem tegutsema hakkavad näitlejad, operaatorid, rezhissöörid, valgustajad ning terve müriaad nende kõikide abilisi.

Stsenaariumilaagrisse kutsuti kohale üks stsenarist igast maakonnast, kelle ülesandeks oli seista hea selle eest, et tema kodukant (maakond) ka stsenaariumis kajastatud saaks. Filmitalgute käigus valmivat filmi on plaanis filmida üle kogu Eesti, igas maakonnas kaks päeva ja seepärast on kõigepealt just stsenaristide ülesandeks see, et oma maakonda võimalikult meeldejäävana mängufilmi sisse kirjutada.

Stsenaariumilaagri eesmärgiks oli siduda kõik rahva poolt Filmitalgute kodulehele postitatud filmiideed tervikuks, arendada tegelaste kirjeldusi, ja panna paika loo kulg. Laagris toimunud ajurünnakute põhjal kirjutasid stsenarist-juhendajad Peep Pedmanson, Aina Järvine, ja Margit Keerdo valmis filmi treatmenti, mille põhjal peaks juba 15. aprilliks valmima stsenaariumi esimene versioon.

Stsenaristidele anti ka nippe ja nõuandeid, kuidas end julgemini väjendada. Oluline nipp on siinkohal see, et välja tuleks öelda ka need mõtted, mis ei tundu ideaalsed. Ka esialgu kipakas mõte võib anda sädeme uuele ideele, mis hiljem säravana massidele rõõmu toob.

Muidugi arutati ka kõige olulisemat punkti – kuidas kujutada pseudomachot ja missugune peaks olema (või ei peaks olema?) tätokas, mis Lenna kõrval ei kahvatuks. Vaata videost.