Veller esineb 8. mail Tartu Ülikoolis loenguga "Inimkonna mõte ja funktsioon universumi evolutsioonis" („Смысл и функция человечества в эволюции Вселенной“), kus tema vestluspartneriks on kirjanik Hannes Varblane. Loeng toimub koostöös Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonnaga.

Mihhail Veller on palavalt armastatud vene kirjanik, filosoof ja publitsist, kes elab Moskvas. Prima Vista 2011. aasta aukülaline Dmitri Bõkov on Velleri kohta öelnud, et hea riim nimele „Veller“ on „bestseller“, viidates sellega, et kirjaniku raamatud on Venemaal väga populaarsed ja ilmuvad lausa hiigeltiraažides. Lugejate erilise poolehoiu on pälvinud Velleri romaan „Majori Zvjagini seiklused“ (1991). Tema jutukogu „Nevski prospekti legendid“ (1993), mis on tõlgitud ka eesti keelde, on aga peetud viimaste aastate kõige naljakamaks venekeelseks raamatuks.

Mihhail Veller sündis 1948. aastal Ukrainas, kuid oma lapsepõlve veetis ta Siberis. 1972. aastal lõpetas ta Leningradi Riikliku Ülikooli vene filoloogia erialal. Just ülikooli seinalehes ilmus ka tema esimene kirjatükk. Velleri humoorikad lood nägid laiemat trükimusta aga 1978. aastal Leningradi ajalehtedes. Tema esimene jutustuste raamat „Tahan olla kojamees“ ilmus veidi hiljem, 1983. aastal ning sai kohe ka kiitva kirjanduskriitika osaliseks. Seda tänu romaani stiili paindlikkusele, täpsusele ning ootamatutele süžeepööretele.

Pärast ülikooli lõpetamist 1972. aastal töötas Veller kooliõpetajana maal ning hiljem Leningradis muuseumigiidi ja ajakirjanikuna. Ta proovis ka üsna erakordseid elukutseid, töötades metsaraidurina taigas, kütina tundras, karjaajajana Altais ning võttes osa erinevatest arheoloogilistest ekspeditsioonidest. 1979. aastal kolis Veller aga Tallinnasse ja asus tööle ajalehes „Molodjož Estonii“. Samal ajal sai ta ka soovitused sisseastumiseks Vene Kirjanike Liitu kirjanik Boriss Strugatski ja poeet Bulat Okudžava käest.

Mihhail Veller on loengutega esinenud Milano, Kopenhaageni, Jeruusalemma ülikoolides. Ta on Vene kirjanike PEN-keskuse ja Vene filosoofilise ühingu ning Eesti Kirjanike Liidu liige ning mitme kirjanduspreemia laureaat. 2008. aastal pälvis Veller Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärgi oma vabadust austavate teoste eest.

Mihhail Velleri teostest on eesti keeles ilmunud „Ühesõiduhobu“ (Loomingu Raamatukogu, Perioodika 198), „Nevski prospekti legendid“ (Fontes 2005), „Nulltund“ (L & P 2002) ja „Legendid 2“ (Hermes 2006).