Goya ja tema saateansambli kontserti oli kuulama tulnud ligikaudu 1500 - 1600 inimest.

Kontserdi juhatas sisse pianist Jean Luc Drion, kelle muusikaga  ühines loo lõpus lava taha varju jäädes kontserdi peategelanegi. Drion tegi selle peale pisikese nalja, otsides Goyat klaveri alt ja toolide tagant, mille publik heatahtliku plaksutamisega vastu võttis.

Esimese "suure" loona kõlas kontserdil Andrew Lloyd Weberi "Don't Cry For Me Argentina", mis Tallinna Kammerorkestri saatel kõlas täpselt nii südantlõhestavalt emotsionaalselt kui ette nähtud.

Peale Weberi tähtlugu võttis kontsert aga uljamad toonid ja pakuti valikut Raimond Valgre igihaljastest ja tuntumatest ladina-ameerika viisidest (n Velasquez'i "Besame Mucho").

Kummarduse tegi Goya ka oma isale, esitades mõned tema lemmiklood ja rääkides sinna juurde, kuidas ta ise nendeni jõudis.

Francis Goyat saatsid:
Jean Luc Drion klaveril
Raul Vaigla bassil
Roland Puusepp löökpillidel
Tarvi Jaago klhavpillidel ja flöödil
Tiit Kalluste akordionil
Tallinna Kammerorkester