Georg Otsast

Georg Ots oli üks Eesti tuntumaid lauljaid ning on seda ka nüüd, aastakümneid pärast tema surma. Südameid võitva hääle ning sarmiga laulja kogus kuulsust nii oma esinemistega kui ka Nõukogudeaegse Eesti jaoks skandaalse eraeluga.

Mitmekülgset andekust tähistavad ka Georg Otsa maalid ja joonistused, ta oli osav ujuja, mängis klaverit ja oskas mitmeid keeli. Georg Ots alustas lauljateed Jaroslavlis sõjaväeansamblis. Isa, Karl Otsa poolt nõrgaks tunnistatud hääl osutus siiski ooperilaulja vääriliseks ning rollid Estonia laval, mille hulka kuulusid Jevgeni Onegin, Jeletski, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski “Colas Breugnon“’is, kaksikroll muusikalis “Mees La Manchast”, nimiosa Rubinsteini “Deemonis”, aitasid saavutada kuulsust, mis ulatus üle NSV piiride. Georg Ots esitas mitmete tuntud autorite kõrval ka suurel hulgal Eesti autorite lugusid. Laulude valikul oli tema jaoks väga olulisel kohal sõnumi edasi andmine, mis mõnikord tähendas isegi tekstis olevate sõnade ümberpaigutamist. Georg Otsa repertuaaris oli üle 500 kammer- ja levilaulu, Raimond Valgre ”Saaremaa valss” on praeguseni üks soomlaste armastatuimaid laule. Georg Ots pälvis pidevat avalikkuse tähelepanu ka oma kolme abieluga. Esimese naise Margoti sõprussuhted saksa ohvitseridega tõstsid Otsa KGB huviorbiiti. Sellele järgnenud liitu baleriinist Astaga varjutasid naise alkoholilembus ning liigne pidutsemine. Melodramaatiliseks kujunenud abielu lahutati 1964 ning samal aastal abiellus Georg Ots ”Silueti” mannekeeni Ilonaga, kelle kõrval leidis lõpuks oodatud rahu ja õnne.