INTERVJUU: "Spectre" staar Daniel Craig: kümme aastat tagasi vajasin enesekindlust, et võtteplatsile minna ja teha nägu, et ma olen James Bond

 (3)
"Spectre" esilinastus Londonis: Lea Seydoux, Daniel Craig ja Monica Bellucci
"Spectre" esilinastus Londonis: Lea Seydoux, Daniel Craig ja Monica BellucciFoto: LEON NEAL, AFP

Enne oma neljandat rolli 007-na tunneb Daniel Craig end väga mugavalt. Ta on teinud selle osa enda omaks, ehitanud James Bondi uuesti üles 21. sajandi kangelasena - mehena, kelle tähelepanuväärse oskuste pagasiga käib kaasas ka suur emotsionaalne sügavus.

“Ma olen suur James Bondi fänn,” alustab Craig, “ja kui ma tegin “007: Casino Royale”, siis kui mulle oleks esitatud rohkete kildude ja naljadega stsenaarium, siis oleksin ma öelnud: “Ei, ma ei saa seda filmi teha, sest see pole minu rida. Ma ei oska seda teha.” Ma ei oska teeselda, et ma olen keegi teine, ega kedagi teist imiteerida.”

“Õnneks olid “007: Casino Royale” ja sellele järgnenud filmide stsenaariumid midagi hoopis teistsugust. Sealt oli palju maha kooritud,” ütleb Craig. Tõepoolest, otsus Daniel Craigi filmide jaoks James Bondi kokteil uuesti kokku segada oli kaval nüke, mis loksutas filmifrantsiisi ja segas läbi publiku.

Maailma kõige kuulsam salaagent on populaarseim kui kunagi varem - “007 Skyfall” kogus kinodes 1,1 miljardit dollarit - ning huvi uusima filmi “007: SPECTRE” vastu on vapustav. Filmi teist treilerit, mis avaldati juuli lõpus, vaadati internetti laadimisele vahetult järgnenud päevadel 3000 korda sekundis.

“Kõrkus on filmitegemise vaenlane,” märgib Craig. ”Oleks rumal öelda: “Jah, meil on suurepärane film.” Aga ma arvan, et “SPECTRE’iga” oleme teinud parima, mida me suudame. See on päris hea. Ja arvestades seda, kes meil filmis on ja kes on selle režissöör, siis on see üks eriline inimeste kogum.”

Seotud lood:

“SPECTRE’is”, mille režissöör on “Skyfalli” ohjanud Sam Mendes, mängivad mitte ainult Craig, vaid ka Ben Whishaw Q-na ja Naomie Harris Moneypennyna - kaks tegelaskuju, kes viimases filmis sarja uuesti sisse toodi. “Skyfallis” mängis ka Ralph Fiennes ning võtnud vastu M-i rolli, on ta seekord rohkem seotud.

“Sam oskab hästi näitlejaid leida ning ta sai nendesse filmidesse Ben Whishaw ja Ralphi ja Naomie. Nendest kolmest paremat on raske leida. Ma tunnen Sami vastu suurt usaldust. Ma arvan, et me panime raha õigetesse kohtadesse ja üritasime teha nii head filmi kui suutsime. Kui sind nende inimestega filmi tegemine elevile ei aja, siis sa ei tohikski seda teha!”

Seekord palutakse Craigil, Whishaw’l, Harrisel ja Fiennesil ühendada jõud, et saada jagu kahest tohutult hirmuäratavast ja väga erinevast kurikaelast. Esiteks on näitleja Dave Bautista, kes mängib lihaselist käsilast Hinxi, ning teiseks Oscari-võitja Christoph Waltz, kes mängib tema ülemust, salapärast Oberhauserit. Just Waltzi tegelane paistab olevat järjekordne särav lisandus tema meeldejäävate kurikaelte panteoni.

“Christoph on nii andekas näitleja ja meil vedas nii meeletult, et ta oma filmi saime,” ütleb Craig. “Minu meelest tegi ta suurepärast tööd. See roll on keeruline ja ma ei saa sellest õieti pikemalt rääkida. Ta lihtsalt tegi suurepärast tööd.”

Tähtedest koosneva näitlejaansambliga liituvad ka Prantsuse näitleja Léa Seydoux ja itaallane Monica Bellucci kahe väga erineva ja väga kaasaegse tõlgendusega klassikalisest “Bondi tüdrukust”. Craig naeratab. “Ta on ülim professionaal ja geniaalne ja imekaunis ja kõike muud sellist,” ütleb ta Bellucci kohta, kes 50aastaselt tavapäraseid stereotüüpe trotsib.

“Üksteise järele tuleb vaadata ja üksteise eest hoolitseda. See on kõige tähtsam. Mulle meeldis temaga töötada ja ka Léa Seydoux’ga, kes on samuti fenomenaalne näitleja.”

Tundub, et tipptasemel näitlejad toovad meieni tipptasemel loo, mis sarnaselt “Skyfallile” süveneb põhjalikumalt 007 tausta. See on James Bondi filmide puhul mõneti erandlik. Mida Craig sellest arvas?

“Alguses ma ei olnud kindel,” möönab ta, “aga ma olen hästi rahul sellega, kuidas asjad välja on kukkunud. Mul oli vestlus Samiga, kes ütles: “Sa olid peaosas “Casinos” ja siis filmis “007: Veidi lohutust” ja see oli väga selge süžee.” Nii et kui tuli “Skyfall”, mõtlesime meie: “Mida ta minevikus veel juhtunud on?” Ja see oligi tegelikult loo alus. Tundus õige sellega jätkata. Bondi mõjutab iga kord see, mis on varem juhtunud, nii et on hea seda uurida.”

Uusim film võeti üles imelistes paikades ja Craigi sõnul oli võtteperiood täis hetki, kus oleks tahtnud end näpistada. “Méxicos filmimine oli midagi sellist, mida ma polnud kunagi varem võtteplatsil näinud,” ütles ta, viidates “SPECTRE’i” kaunilt koreografeeritud surnute päeva stseenile. “Oli ka Rooma,” lisab näitleja, “just selle tõttu, kuidas me filmisime. Oli palju-palju hetki. Tõesti oli jälle selline tunne, nagu ma oleksin seal esimest korda.”

See entusiasm tuleb südamest ning nii Craig kui ka tema filmikolleegid on näinud kõvasti vaeva, et teha “SPECTRE’ist” nii hea film kui võimalik. “Me vaatasime iga päev stsenaariumit ja ütlesime: “Olgu, see on hea. Kas me saame selle veel paremaks teha?” Me tegime stsenaariumi kallal võtete ajal koos teiste näitlejatega tööd ning me üritasime kogu aeg asju paremaks teha. Selliseid proovikive oli iga päev.”

Craigi jaoks on viimased 10 aastad olnud kosutav kogemus ja tema sõnul on ta palju tänu võlgu James Bondi sarja pikaaegsetele haldajatele, produtsent Michael G. Wilsonile ja Barbara Broccolile.

“Ma ütlesin kümme aastat tagasi Barbarale, et mul on vaja enesekindlust, et võtteplatsile minna ja teha nägu, et ma olen James Bond,” ütleb Craig, “sest ma ei ole James Bond. Ma olen temaks saamisest veel kaugel. Aga kui mulle antakse enesekindlust, et toimuvas osaleda ja anda oma panus sellesse, millest need filmid räägivad, ja kui me saame koostööd teha, siis võin ma proovi teha. Ja nad olid väga vastuvõtlikud. Nad võtsid mu avasüli vastu. Minu meelest kuulasid nad mind ja ma olen asjade käigu üle nii õnnelik kui olla saab.”

***

DANIEL CRAIGI INTERVJUU

Milline on “SPECTRE’i” koht Bondi-filmide panteonis?

Kõrkus on filmitegemise vaenlane. Oleks rumal öelda: “Jah, meil on suurepärane film.” Aga ma arvan, et “SPECTRE’iga” oleme teinud parima, mida me suudame. See on päris hea. Ja arvestades seda, kes meil filmis on ja kes selle režissöör on, siis on see üks eriline inimeste kogum. Sam oskab hästi näitlejaid leida ja ta sai nendesse filmidesse Ben Whishaw ja Ralphi ja Naomie. Nendest kolmest paremat on raske leida. Ma tunnen Sami vastu suurt usaldust. Ma arvan, et me panime raha õigetesse kohtadesse ja üritasime teha nii head filmi kui suutsime. Kui sind nende inimestega filmi tegemine elevile ei aja, siis sa ei tohikski seda teha!

Mis oli selle filmi juures eriti suur proovikivi?

Iga viimane kui päev. Me vaatasime iga päev stsenaariumit ja ütlesime: “Olgu, see on hea. Kas me saame selle veel paremaks teha?” Me tegime stsenaariumi kallal võtete ajal koos teiste näitlejatega tööd ning me üritasime kogu aeg asju paremaks teha. Selliseid proovikive oli iga päev.

Need filmid paistavad süüvivat rohkem Bondi minevikku ja tausta, mida ei ole tegelikult varem tehtud. Mida Te sellest arvate?

Alguses ma ei olnud kindel, aga ma olen hästi rahul sellega, kuidas asjad välja on kukkunud. Mul oli vestlus Samiga, kes ütles: “Sa olid peaosas “Casinos” ja siis filmis “007: Veidi lohutust” ja see oli väga selge süžee.” Nii et kui tuli “Skyfall”, mõtlesime meie: “Mida ta minevikus veel juhtunud on?” Ja see oligi tegelikult loo alus. Tundus õige sellega jätkata. Bondi mõjutab iga kord see, mis on varem juhtunud, nii et on hea seda uurida.

Teie James Bond on eelnevatest väga erinev. Eeldatavasti oli Teil selles suur osa?

Ma olen suur James Bondi fänn. Ja kui ma tegin “007: Casino Royale”, siis kui mulle oleks esitatud rohkete kildude ja naljadega stsenaarium, siis oleksin ma öelnud: “Ei, ma ei saa seda filmi teha, sest see pole minu rida. Ma ei oska seda teha.” Ma ei oska teeselda, et ma olen keegi teine, ega kedagi teist imiteerida. Õnneks oli “007: Casino Royale” ja sellele järgnenud filmide stsenaariumid midagi hoopis teistsugust. Sealt oli palju maha kooritud.

Jääb mulje, et Te olite filmi tootmise kõigi külgedega tihedalt seotud…

Ma ütlesin kümme aastat tagasi Barbarale, et mul on vaja enesekindlust, et võtteplatsile minna ja teha nägu, et ma olen James Bond, sest ma ei ole James Bond. Ma olen temaks saamisest veel kaugel. Aga kui mulle antakse enesekindlust, et toimuvas osaleda ja anda oma panus sellesse, millest need filmid räägivad, ja kui me saame koostööd teha, siis võin ma proovi teha. Ja nad olid väga vastuvõtlikud. Nad võtsid mu avasüli vastu. Minu meelest kuulasid nad mind ja ma olen asjade käigu üle nii õnnelik kui olla saab.

Filmis on uus Aston Martin. Kui palju Te ise sõita saite?

Ma ei ole James Bond ja on olemas mehed, kes on ülihead juhid, lihtsalt nii geniaalsed juhid, et neid vaadates tuleb silmast vesi välja, ja ma oleksin idioot, kui ma neil sõita ei laseks. Nemad sõidavad ja mina lihtsalt teesklen. Vabandust. Ma tean, et seda on võib-olla raske kuulda, aga ma lihtsalt näitlen.

Selles tegelaskujus on natuke realismi…

Jah ja see on näitleja töö. Asi on selles, et mind õpetati nii näitlema ja mulle meeldib nii näidelda. Kui tunne on õige, siis on asi õige.

Kuidas Teile Roomas elamine meeldis?

Ma olen seal mitu korda olnud. Ma olen seal olnud ilma Bondi-filmi tegemata ja ilma promotuurideta. Ma olen olnud sõpradega ja ma olen suurepäraselt aega veetnud. See on linn, kus mulle meeldiks kunagi elada.

Kas tunnete survet, et on vaja “Skyfalli” kassaedu korrata?

Mitte eriti, sest kuidas seda teha? See oleks nagu enda saba taga ajamine. See edu oli imeline, kuigi ma ei suuda päriselt ette kujutada, mida need arvud tähendavad. Need käivad mul üle mõistuse, kuid see on vägagi kõrgklassi probleem. Meie eelmist filmi saatis suur edu, nii et me pidme selle paremaks tegema ning see ongi minu jaoks proovikivi. See on parim viis töötada - kui sind proovile pannakse.

Mis tunded see tegelaskuju Teis tekitab, kui olete teda neli korda mänginud?

Selle filmiga oli mul tunne, nagu see oleks mul täiesti esimene kord. Mina ja Sam [Mendes] läksime ikka võtteplatsile ja küsisime: “Kas me seda enam paremaks ei saa teha? Kas see on kõik, mida me sellest tahame?” Ja selle proovikivi jaoks jätsin kõik muu kõrvale. Ma ütlesin: “Ma ei tegele tootmisprobleemidega. Ma ei tegele millegi muuga. Ma tegelen vaid sellega, mis võtteplatsil toimub,” ja see oli nagu tõeliselt hea näitlejatöö. Kui ma olin võtteplatsil ja parajasti ei töötanud, kuulasin oma iPodi.

Millised olid selle filmi juures need hetked, kus oleks tahtnud end näpistada?

Méxicos filmimine oli midagi sellist, mida ma polnud kunagi varem võtteplatsil näinud. Oli ka Rooma just selle tõttu, kuidas me filmisime. Oli palju-palju hetki. Tõesti oli jälle selline tunne, nagu ma oleksin seal esimest korda.

Monica ütles, et tundis end Teiega väga hästi, sest Te olete džentelmen ja ta tundis end kaitstuna. Mida Te tegite, et ta end mugavalt tunneks?

Ma ei tea. Olin džentelmen? Kas see pole lihtsalt austus? Mul ei ole mingit reeglistikku. Ma lihtsalt arvan, et võtetel tuleb teineteist austada. Te olete mõlemad professionaalid ning tema on ülim professionaal ja geniaalne ja imekaunis ja kõike muud sellist. Üksteise järele tuleb vaadata ja üksteise eest hoolitseda. See on kõige tähtsam. Mulle meeldis temaga töötada ja ka Léa Seydoux’ga, kes on samuti fenomenaalne näitleja.

Mida arvasite Christophi rollist kurikaelana?

Christoph on nii andekas näitleja ja meil vedas nii meeletult, et ta oma filmi saime. Minu meelest tegi ta suurepärast tööd. See roll on keeruline ja ma ei saa sellest õieti pikemalt rääkida. Ta lihtsalt tegi suurepärast tööd.