Kuna tegu on ühe mu lemmikuga, siis oleks olnud suurim viga neid mitte vaatama minna.

Soojendajateks olid valitud Eesti metalbänd Stem ja USA screamo bänd The Bled. Kahjuks tühistas The Bled pooled liveidest, kaasaarvatud Eesti oma, isiklikel põhjustel. Viimasel hetkel selgus veel teinegi suur tagasilöök. Nimelt pidi KSE kitarrist Adam Dutkiewicz ära jätma nii mõnegi live´i oma seljatrauma tõttu. Seega Eesti publik teda kahjuks ei näinud.

Kontsert leidis aset klubis Hollywood. Minu meelest ei olnud Hollywood selle kontserdi jaoks just kõige parem koht. Ideaalne oleks olnud näiteks Rock Café, kus on piisavalt ruumi rahulikult vaatamiseks ning lava ees tõuklemiseks. Sellele vaatamata oli rahvas elav ning ei lasknud vähesel ruumil kuidagi oma kontserdielamust rikkuda.

Stemil oli au teha kontserti avalöök ning rahvas käima lükata. Sound ei olnud Stemi ajal eriti kiita. Kitarre oli raske eristada ning teist vokalisti oli ka halvasti kuulda. Soojenduse koha pealt jäi asi samuti natukene nõrgaks. Rahvas oli üsna tuim ning kõik pigem lihtsalt seisid paigal ning kuulasid, mida bändil neile pakkuda oli. Võib-olla oli aga peaesineja ootusärevus nii suur, et ei tahetud kogu jõudu Stemi peale ära raisata.

Asi muutus aga hetkega, kui lavale tuli Killswitch Engage. Rahvas läks pöördesse juba enne esimese loo algust. Saal oli ühtäkki paksult inimesi täis ning liikumiseks eriti ruumi polnudki. Alustati looga Bid Farewell, mis momentaalselt rahva õigele lainele häälestas. Lavashow toimis sajaprotsendiliselt. Rahvas märatses ja tõukles justkui pronkssõduri mässu ajal. Kõik meloodilised refräänid lauldi kaasa.

Sound oli perfektne ning võimsust oli meeletult. Esimese poole kontsedtist vaatasin ma rõdult, et bändi eelkõige kuulata ja vaadata. Lõpupoole läksin alla rahva sekka ning liitusin moshpitiga. Käisin ka paar korda rahva peal ujumas ehk crowdsurfimas. See oli võimas tunne.

KSE laulja Howard Jones kiitis Eesti publikut väga ning lubas kindlasti siia tagasi tulla. Näha oli, et nad ütlesid seda tõsiselt ja siiralt. Kontsert hakkas lõppema ning nende sõnul viimaseks looks tehti „End Of Heartache“. See oli kulminatsioon. Sellist moshi pole veel varem kuskil olnud. Rahvas oli täiesti hull ning andis endast 110 protsenti ja bänd kutsuti suure kisa saatel lavale tagasi. Päris viimase loona mängiti „The Last Serenade“, mis juba nimeliselt sobis nii hästi seda live lõpetama.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et see, mis Hollywoodis toimus, oli uskumatu. Killswitch Engage on nimi, mis selle skene rahva hulluks ajab ning see, et nad kontserdielamuse oma lavashowga duubeldasid, tegi kõik eriti meeldejäävaks. Loodan väga, et mehed peavad oma sõna ning paari aasta pärast võib neid jälle Eestis näha.