Laasi leiab Publikuga vesteldes, et Ameerika vorm, mis siis, et see on rahvusvaheliselt tunnustatud, ei pruugi eesti inimesele alati sobida.

„Usun meie produtsentidesse ja arvan, et kui neid usaldada siis nad saaksid ise paremaga hakkama.“
 
„Praegu on nii, et kui formaat näeb ette, et kohtunik peab püsti kargama ja kiljuma siis Heinmets kargabki püsti ja kiljub … Sõltumata sellest, kas etteaste on seda väärt või mitte. See mõjub kunstlikult.“

Laasi leiab, et kui just leping nõnda ette ei näe, siis päris hammastega ei peaks stsenaariumist kinni hoidma.

„Mul pole midagi personaalset ühegi kohtuniku ega saatejuhi vastu, kuid neil võiks rohkem vabadust olla. Kõik nad on ju väga andekad inimesed.“