Košmaar!,” ei ole näitleja õõvatunde jagamisega kitsi. „Tundsin — aadamaõuna peal on keegi. Kostus heli nagu keegi oleks miniatuursest õunast hammustanud!”

Paanikasse sattumata haaras Mait kaelalt rohekaslilla mutuka ja litsus ta laiaks. „Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.” Tuntud lavastaja Hendrik Toompere jun tormas platsi ja tõmbas oma mahukast apteegikotikesest välja tiigrisalvi (tuntud ka Vietnami salvi nime all).

Hoolimata kohesest abist tabas Maitu kerge palavik ja unetus.

Kommenteerib laulja Erich Krieger: „Mind ründas kolm aastat tagasi Malaisias „Džunglistaari” saate võtetel hotellitoas sisalik. Hotellivoodis hammustas jalga raibe, jalg läks muidugi mõnusalt paiste. Sain esmaabi, aga ausalt öeldes mõtlesin, et annan otsad. Maha ei saanud teda lüüa, sest raibe pani lõikama, kurat! Noh, mulle ei teinud see suurt midagi, palavikkugi polnud. Aga Koit Toome — see on ju õrn ööbik. Talle tuli lihasööjabakter kallale.”
Erich Krieger lõpetab: „Džunglis ma olen unbreakable, aga voodis ma olen haavatav. Voodis saab mind kätte.”

Malaaria peiteaeg on seitse päeva, eesti ühe esinäitleja Mait Malmsteni pea kohal ripub endiselt Damoklese mõõk.